Meie Eesti Eest! Rahvusriikide Euroopa eest!



Eesti Konservatiivne Rahvaerakond usub rahva võimu. Me teame, et eestlased sarnaselt kõigile teistele Euroopa rahvastele on võimelised enda elu üle ise otsustama. Meie erakond lähtub Eesti rahva suveräänsusest, Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest ja meie põhiseaduse ülimuslikkusest. Meie Euroopa-poliitika toetub 2003. aasta referendumil eesti rahva poolt tehtud otsusele, mis kiitis heaks liitumise Euroopa Liiduga selgel tingimusel – me kuulume sõltumatute rahvusriikide liitu, mitte euroföderatsiooni. Leiame, et poliitikud, kes ehitavad Euroopa Ühendriike, kuritarvitavad rahva mandaati, rikuvad meie põhiseadust, õõnestavad demokraatlikku korda ning ohustavad eesti rahvuse, meie keele ja kultuuri püsimajäämist. Oleme veendunud, et Eesti jõukuse võti on võimalikult tugev kodumaine majandus – just selle üles ehitamiseks peaks kasutama kõiki eurotoetusi.

Euroopa tuleviku võti ei ole mitte loosungi „rohkem Euroopat“ taha peidetud edasine võimuhaaramine Brüsselisse vaid vastupidi: pöördumine algse ja toiminud mudeli juurde Euroopa riikide ja rahvaste tihedast, vabatahtlikust ning vastastikusest kasust kantud koostöös. Selleks tuleb võidelda liikmesriikide otsustusõiguse ulatusliku taastamise nimel, Brüsseli bürokraatia järsu kärpimise nimel, liikmesriikidevahelise tegeliku solidaarsuse saavutamise nimel, rahvuslike traditsioonide, eripärade ja soovide austamise nimel.
Konservatiivse Rahvaerakonna Euroopa-poliitika eesmärgid järgmiseks viieks aastaks on:

Julgeolekus:

• Nõuame kõigilt Euroopa riikidelt täit solidaarsust iga liikmesriigi rahvusliku julgeoleku tagamisel. Meile on vastuvõetamatud Prantsusmaa relvatehingud riigiga, kes saab neid relvi kasutada eelkõige Balti riikide vastu. Mistral laevad tuleks NATO Euroopa riikidel ühishankena ära osta. Meile on vastuvõetamatu Saksamaa vaikimine Venemaa agressioonide suhtes, kuna Saksamaa on end ise pannud energiasõltuvusse Moskvast.

• Oleme kategooriliselt vastu viisavabadusele Venemaaga. Taoline samm ohustab eelkõige Venemaa lähinaabreid massilise slaavi migratsioonilainega, mis viib Eesti tagasi aastasse 1986 ja võimaldab Kremlil asuda agressiivselt „kaitsma“ rahvuskaaslasi kogu Euroopas.

• 10 aastat liikmelisust on õpetanud, et kunagine Toomas Hendrik Ilvese lubadus, et euroliidus olles meil Venemaaga probleeme ei teki, on osutunud haledaks fantaasiaks. Euroliidu liikmelisus ei muuda meie geopoliitilist reaalsust. Peame asuma uuesti enda eest seisma suhetes Venemaaga ning aktiivselt ja jõuliselt selgitama oma muresid ja vajadusi teiste liikmesriikide hulgas. Me ei tohi oma välispoliitikat anda liisingule.

• Peame alatuks, et Eestis on erakond, kes soovib saata Eestit esindama Ühtse Venemaa mõtteviisi kandjaid. Me saame europarlamenti kuus kohta, pole Eesti rahvuslikes huvides lubada ühele neist selgelt Moskva-meelset saadikut.

• Peame Eesti julgeolekut ohustavaks arenguks immigratsioonipoliitika nihkumist Brüsselisse. Eesti demograafiline olukord ei võimalda massilist sisserännet ükskõik millisest ilmakaarest. Immigratsioon peab kindlalt püsima rahvusriikide pädevuses.

Majanduses:

• Võitleme selle eest, et euroregulatsioonid ei ajaks eesti inimese elu kallimaks. Paljastame siinse poliitilise juhtkonna saamatut või klikihuve teenivat käitumist, kui rahvale üritatakse rumalaid või halbu otsuseid serveerida Brüsselist tulnud paratamatu käsuna. Euroopa Liit ei sundinud meid avama elektriturgu selliselt, et meie elektrihinnad ühtlustusid Põhjamaade omadega, see on kohapealne otsus, mida on ka kohapeal võimalik muuta.

• Töötame selle nimel, et Eesti astuks välja kõigist euro päästemehhanismidest, eelkõige ESM-ist. Ebademokraatlik ning turumajandust rängalt kahjustav hiigelkoormis eesti inimeste turjal meist rikkamate riikide ja neid vastutustundetult rahastanud pankade toetuseks on ühteaegu ebaõiglane, ebamoraalne ja ebademokraatlik, samas ei taga see ikkagi euro stabiilsust ega usaldusväärsust.

• Seisame eesti ettevõtjate, eriti maamajanduse võrdse kohtlemise eest ühisturul. Meie põllumajandusettevõtted peavad saama Euroopa keskmisest suuremat, mitte väiksemat toetust, kuna meie maaelu on kroonilise alarahastamise tõttu võrreldes vanade liikmesriikidega alakapitaliseeritud. Väiksemad toetused tähendavad seda, et meie tootjad peavad tegutsema kõlvatu konkurentsi tingimustes. See on lubamatu.

• Maa müük välismaalastele peab olema keelatud, ükski euroseadus seda ei kohusta ja enamikes teistes riikides seda ei harrastata. Me ei tohi jääda almustest elavateks popsideks omal maal.

• Asume europarlamendis võitlema selle eest, et euroseaduseid oleks vähem, mitte rohkem. Euroliidu bürokraatia tekitab majanduses igal aastal suuremat kulu, kui on meie haridusvaldkonna aastane rahastus. Bürokraatia ja üleregulatsioon peab vähenema.

• Rail Balticu projekti puhul töötame selle nimel, et moodne ning kiire raudtee teeniks Eesti majanduse ja inimeste huve kahjustamata meie loodust; et projektiga kaasnev hiigelraha annaks tõuke Eesti teadus- ja arendustöö ning siinse tööstuse hüppeks.

• Asume esimesel päeval peale valimisi tööle selle nimel, et 2020. aastal algavast uuest eelarveperioodist ei muutuks Eesti euroliidus pealemaksvaks riigiks. Otsused selles osas langetatakse juba lähiaastatel.

Eesti ei ole Euroopas üksi. Euroopa rahvad ei ole poliitikutele andnud mandaati Euroopa Ühendriikide ehitamiseks ning igas Euroopa riigis on olemas poliitilised jõud, kes soovivad sama, mida Konservatiivne Rahvaerakond – seista oma rahva eest, seista rahvusriikide Euroopa eest.


Kinnitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil 6.04.2014