Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tutvustas täna Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuses oma ettepanekut seadustada nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil rahvaalgatuslikud siduvad rahvahääletused.
„Eesti põhiseaduse esimese punkti kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. EKRE tahab anda sellele sättele tegeliku sisu,“ ütles otsedemokraatia programmi esitlenud Jaak Valge.
„Viimasel kahekümnel aastal on Eesti riik põhiseaduse esimeses paragrahvis sisalduvast põhimõttest eemaldunud, sest üha suurem võim Eesti kodanike üle koondub Euroopa Liidu institutsioonidele. Rahvusriikide poliitikat suunavad rahvusvahelised ja hargmaised suurkorporatsioonid, kelle poliitikat Eesti kodanikud mõjutada ei saa. Konflikt globalistliku ideoloogia ning rahvusluse ideoloogia vahel on teravnemas.“
Valge sõnul võib poliitiline vastasseis leida lahenduse ainult autentse demokraatia edendamise ja rakendamise kaudu. „EKRE tahab kodanikkonnale anda juurde olulisi instrumente poliitiliste otsuste tegemiseks,“ märkis Valge.
EKRE riigivalitsemise programmi tuumaks on otsedemokraatia võimaluste loomine ehk rahvaalgatuse võimaldamine siduvate rahvahääletuste korraldamiseks.
“Otsedemokraatia on garantiiks poliitikute võõrandumise vastu, annab võimaluse riigivõimu otsuseid ilma konfrontatsioonita korrigeerida, sest juhib ühiskonnast tuleva surve ja võimaliku rahulolematuse seaduslikesse kanalitesse. Otsedemokraatia kasvatab kodanikes vastutustunnet ning suurendab ühiskonna sidusust, võimaldab poliitiliselt allasurutud jõududele võimaluse end väljendada ning annab referendumitel tehtud otsustele legitiimsuse garantii,” selgitab Valge.
“EKRE eesmärgiks ei ole esindusdemokraatia kõrvalelükkamine, vaid selle täiendamine otsedemokraatiaga. Referendumid on eriti vajalikud seadusandlike ummikseisude puhul ning selliste küsimuste otsustamisel, kus eraldusjoon ei lähe mööda erakondade ideoloogiaid, näiteks Rail Baltic, massiimmigratsiooni lubamine või peretoetuste suurendamine. Rahvaalgatuse korras referendumite korraldamine on võimalik kümnes Euroopa riigis.”
Jaak Valge sõnul peavad rahvaalgatuse künnised olema piisavalt kõrged, et välistada avantüristlike, juhuslike ja ühiskonnas vähe poolehoidu omavate küsimuste referendumitele esitamine.
“Samas ei tohi künnised olla nii kõrged, et referendumite käivitamine tunduks kodanikele võimatu. Vähemuste õigusi kaitstakse põhiseaduse rahvahääletusele panemise kõrgemate künnistega.”
EKRE aktsepteerib põhijoontes otsedemokraatia sihtasutuse Terve Rahvas poolt välja töötatud otsedemokraatia korraldamise skeemi: algatusrühm sõnastab algatusettepaneku ja kogub vähemalt 3000 allkirja, esitab ettepaneku vabariigi valimiskomisjonile ning leiab Riigikogust saadiku, kes on valmis algatust parlamendis esindama.
Vabariigi valimiskomisjon kontrollib, kas algatus vastab vormistusnõuetele. Jaataval korral registreerib Riigikogu juhatus rahvaalgatuse ning algatab ettepaneku arutelu Riigikogus. Algatusrühm jätkab allkirjade kogumist.
Määratud tähtajal annab algatusrühm kogutud allkirjad üle vabariigi valimiskomisjonile. Kui ettenähtud tähtajaks allkirju üle ei anta või kehtivaid allkirju pole piisaval hulgal, on algatus nurjunud.
Riigikogul on algatuse registreerimise järel kuus kuud aega, et algatust kas toetada, see tagasi lükata või esitada alternatiivne eelnõu. Toetamise korral päädib protsess eelnõu vastuvõtmisega Riigikogus, kui ei ole tegemist põhiseaduse muutmisega. Tagasilükkamise korral on hilisem referendum seotud Riigikogu usaldamisega. Alternatiivse eelnõu esitamise korral pannakse see referendumile koos rahva poolt algatatud eelnõuga.
Kui rahvahääletusel kiidetakse heaks rahva poolt algatatud eelnõu, hakkab see kehtima ja president kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised.
Põhiseaduse muutmise eelnõu korral on rahvahääletuse toimumise künniseks 40 000 kodaniku toetus või Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Rahva poolt algatatud põhiseaduse muutmise otsus tehakse rahvahääletusest osavõtnute vähemalt üheneljandikulise poolthäälte enamusega.
“Tegemist on põhimõttelise muudatusega riigi valitsemiskorralduses ehk konservatiivse revolutsiooniga demokraatia kaitseks ja edendamiseks,” ütles Jaak Valge.
Ühiskonnauuringute instituudi 2018. aasta väärtushinnangute uuringu järgi pooldas põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi, 47,5% Eesti kodanikest ja „pigem jah“ vastas veel 32,7%, rahvaalgatuse kindlaid vastaseid oli aga vaid 3,9%.
