KONSERVATIIVNE VISIOON EESTIST



2030. aasta Eesti on demokraatlik ja suveräänne Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal rahvuslike ja sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kusEesti rahvas suudab ennast taastootaja meil on eestikultuurne, eestikeelne ja -meelne elanikkond. Väärtustatakse perekonda, lapsi ja eriti lapserikkaid perekondi.

Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kindlustunne on toonud kaasa inimeste suurema sisemise terviklikkuse ja tegutsemisjulguse. Nn tagatubade roll riigi juhtimisel on vähenenud. Riigikogu liikmete mandaat erakonna ees on asendunud oma valijate, riigi ja rahva huvide eest seismisega. Riik väärtustab oma kodanikke ja rahvusriiklust ning see võimaldab ka kodanikel oma riigist lugu pidada.

See tähendab, et Eesti poliitikas on toimunud pööre – üksikute meetmete ja valimiskampaanialike lubaduste poliitikalt on üle mindud ausale, läbipaistvale ja teadmispõhisele riigivalitsemisele, mis tugineb uuringutele ja analüüsidele. Eesti on valinud Põhjamaadega sarnase väärtuste kasvu strateegia, kus kitsalt rahandusliku jõudluse asemel nähakse ka inimest oma vajadustega. Majandusareng on suunatud inimeste teenistusse.

Teadmispõhise riigina on Eestis tagatud reaalne ligipääs haridusele, mis võimaldab saada tegusaks ühiskonnaliikmeks ja olla edukas. Kõrgetasemeline haridussüsteem on Eesti edukuse üks alustala. Ligipääs algab headest lastehoiuvõimalustest ja kvaliteetsest põhi- ja gümnaasiumiharidusest üle kogu riigi. Lapsed on meie kallim vara. Ühiskonnas on igal lapsel koht ja võimalus vastavalt võimekusele elus hakkama saada. Loodud on lastesõbralik infrastruktuur alates mänguväljakutest ja lõpetades huviharidusega. Kõrghariduse kättesaadavus ei tohi sõltuda inimeste majanduslikest võimalustest. Teadustegevus tagab teadmispõhise Eesti arengu.

Eesti majanduskeskkond on soodne ja arenev. Tööpuudus on viidud miinimumi. Teadmispõhine ja ressursisäästliku tootmisega majandus on edukas ja konkurentsivõimeline rahvusvahelisel turul. Tänu rahvastiku loomulikule juurdekasvule ja kõrgele tööviljakusele ei vaja Eesti lihttöölisi välisriikidest. Tööandja ja töövõtja vahel valitseb partnerlussuhe, mis on orienteeritud nii lisandväärtuse suurendamisele kui töötajate heaolule.

Hooliva riigi põhimõtete kohaselt mõjutab avalik võim erinevaid rühmi üksteisega arvestama. Riigis kehtib praegusest eesmärgistatum ja õiglasem maksukorraldus, mis on suunatud solidaarse ja elujõulise partnerlusühiskonna saavutamisele.

Riigi- ja kohalik võim on võtnud vastutuse Eesti loodusrikkuste heaperemeheliku haldamise eest. Õiguskeskkond tagab metsa, maa, vee ja maavarade säästliku kasutamise. Kesksed ressursid, nagu riigimets ja strateegilised maavarad on riigiomandis, neid majandatakse ja nende tulu kasutatakse avalike eesmärkide saavutamiseks. Eesti energiamajanduse välissõltuvus on vähenenud ja riskid on maandatud.

Konkurentsivõimeline põllumajandus suudab tervisliku toiduga varustada nii oma rahva kui ka edukalt pakkuda kaupa välisturule. Mittepõllumajandusliku tegevuse soodustamise kaudu on maapiirkondades tekkinud tasuvaid töökohti ja arenenud nii teenuseid kui ka eri nišitooteid pakkuv väikeettevõtlus.

2030. aastaks onpöördeliselt paranenud elukvaliteetnii linnas kui maal. Eesti inimesed ei pea elama selleks, et töötada, vaid töötavad selleks, et elada hästi ja inimväärselt. Kõrge tööviljakus, hästitasustatud töökohad ja väljaarendatud infrastruktuur loovad võimalused eneseteostuseks, isiksuse arenguks ja sisukaks vaba aja veetmiseks.

Linnade, uusasumite ja maapiirkondade vastuolu on asendunud iga elukoha tugevaid külgi arvestava tasakaalustatud mudeliga. Inimestel on vabadus valida meelepärane elukoht, ilma et sellest sõltuks nende elujärg. Kõigile Eesti inimestele on tagatud võrdne ligipääs avalikele teenustele.

Eesti asustusmudel on arenenud teadliku planeerimise tulemusena. Linnaruum on mitmekesine, turvaline ja pilkupüüdev, kõigile on kättesaadavad puhas õhk, vesi, puhke- ja rohealad. Hea ühendus keskustega soodustab väljakujunenud infrastruktuuriga ajalooliste asulate arengut. Väärtustatud on Eesti, Euroopa mõistes ainulaadne, puhta loodusega elukeskkond.

Eestis hinnatakse kõiki teisi rahvaid ning nende saavutusi. Ainult kõigi riikide ja rahvaste huve arvestav koostöö tagab eestluse edasise arengu edu. Ühiskond on sisemiselt lõimunud ja toimib ühise koduna, kus vähemusrahvused on lojaalsed Eesti Vabariigile, on osanud eesti rahva, keele, kultuuri ja ajalooga positiivselt suhestuda. Hästikorraldatud ühiskonnas on inimene kindel, et vajadusel aitavad teda toimivad tugisüsteemid. See on lähtekohaks nii sisejulgeoleku kui ka heaolukorralduse kujundamisel.

2030. aastal on Eestis kõigile inimestele tagatud kvaliteetse arstiabi kättesaadavus. On välja arendatudregulaarne tervisekontrollisüsteem haiguste ennetamiseks ja optimaalne haiglavõrk. See tagatakse tervishoiu piisava rahastamisega, mille osakaal on võrreldav teiste arenenud Euroopa riikidega.

Kvaliteetne ja soodsa hinnaga eestimaine toit ning kättesaadavad spordi- ja puhkevõimalused pikendavad eluiga ja vähendavad haigestumist. Tervislikud eluviisid ning toitumine, liikumine ja sport on enesestmõistetav elunorm igaühele.

Eakatele inimestele on loodud võimalused ühiskondlikus elus toimekalt osaleda. Pensionipõlv tähendab mitmekülgset ja väärikat elu. Selle tagavad tugev side eri põlvkondade vahel, toimiv pensionisüsteem ning heal tasemel hoolekandevõrk.

Eestil on rahvaga rääkiv riigivõim, mis tähendab poliitilise võimu ja kodaniku dialoogi. Erakonnad on arenenud, olles senisest enam suunatud liikmete kaasamisele, harimisele ja integratsioonile. Erakondade usaldusväärsus on tõusnud. Muudetud valimisseadused tagavad valijate tahte realiseerumise.

Eesti on kodanikuühiskond. Inimesed on aktiivsed, teadlikud ja kriitilised poliitikas osalejad. Kodanikuühendused ja nende katusorganisatsioonid on riigile arvestatavad partnerid. Avalik võim on arutelusuutlik teistsugusel arvamusel olijatega ning arvestab rahva tahtega.

Politsei- ja Päästeameti efektiivne tegevus tagab kohese abi mistahes Eestimaa punktis. Eesti Kaitsejõud, k.a. Kaitseliit on piisavalt rahastatud, tugev, hästi varustatud ja võimeline toime tulema kõigi riigikaitse ülesannetest tulenevate väljakutsetega. Meie julgeolek põhineb esmase kaitsevõime olemasolul, kohustuslikul ajateenistusel, totaalkaitsel, NATO liikmelisusel ja rahvusvahelisel koostööl. Eesti sõdur, ohvitser ja kodanik on isamaalise meelsusega, hea väljaõppega ja motiveeritud kaitsma oma kodumaad.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa arengu kujundamises, tal on piisav info ja pädevus Euroopa poliitikas teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Euroopa toimib rahvusriikide liiduna, kus väärtustatakse eri rahvaste kultuure ja rahvusriiklust, mis on Euroopa rikkuseks.

Välispoliitika lähtub Eesti riigi ja rahva huvidest, toetab Eesti julgeolekut, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aitab kaasa inim- ja säästvale arengule kogu maailmas. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes ühendustes, sh ÜROs ja NATOs, toimub koostöö Balti- ja Põhjamaadega. Suhtleme konstruktiivselt Venemaaga. Ajaloost tulenevad probleemid ja ebaõiglus on Venemaa poolt heastatud. Eesti ja teiste riikide vahel valitsevad head suhted, koostöö, teineteise mõistmine ja austamine. Senisest enam oleme keskendunud koostööle ja arenguabile hariduse ning inimarengu valdkonnas.

Rahvas eelkõige!
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond