Väärtused ja põhimõtted

Eesti riigikaitse raskuskese on rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta. Ilma selleta ei ole Eesti kaitsmine võimalik.
NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Kanname hoolt, et Eesti rahvuslikud huvid alliansi liikmena oleksid kaitstud.

Iseseisev kaitsevõime on vaja üles ehitada mahus, mis võimaldab kõige riskantsema ohustsenaariumi (laiaulatusliku kallaletungi) realiseerumise korral hoida riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude kohalesaabumiseni enda käes. Riigi võimalik okupeerimine, mis nõuaks Eesti hilisemat vabastamist, ei ole vastuvõetav.

Sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. Elanikkonna kaitse kriisi- ja sõjaajal tuleb üles ehitada vähemalt järgmistes valdkondades: toit, vesi, kütus, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskord ning küberturvalisus.


Peaminister peab saama riigikaitse kõrgemaks juhiks selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus saab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel konkreetsed ülesanded.

1939.-1940. aasta nn hääletu alistumine ei tohi kunagi korduda. Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha eiramine agressiivse Venemaa naaberriigina võib väga kalliks maksma minna. Meie võimuses ei ole määrata, kuidas teised riigid täna, homme ning kaugemas tulevikus Eesti suhtes käituvad.

Julgeolek on iga riigi põhivajadus. Haridus, kultuur, majandus, sotsiaalsfäär – kõik muud valdkonnad toetuvad paratamatult sellele vundamendile ning vundament peab olema tugev. Muutes iseennast tugevaks, oleme valmis halvimaks ning tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise.

Nn jõukohase riigikaitse asemel ehitame üles sõjalist võitu võimaldava riigikaitse.


Taotleme valimistel rahvalt mandaati järgmiste eesmärkide saavutamiseks.

1. Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.

2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.


3. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (sisekaitse ühendstaap).


4. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.


5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas:

a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist;
e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis;
f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist;
g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes;
h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist;
j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.

6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).


7. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:

a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et:
a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus;
d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit);
e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill.

10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.


11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.


12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas.


13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.


14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse.


15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.


16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:

a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele.

17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.


18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.


19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.


20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse.

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama