Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aukohus


Aukohus on erimeelsusi ja sisevaidlusi lahendav kohtumõistja ja lepitusorgan. Aukohtul on viis liiget, kelle pädevuses on liikmete ja erakonna vahelised vaidlusküsimused aga ka arusaamatused erakondliku koosmeele järgimises.

Aukohus haldab ka põhikirja täitmise küsimusi ja probleemistikku, mis lähtuvad Konservatiivse Rahvaerakonna üksikliikme tegevusest väljaspool erakonda, kuid on siinjuures erakonna toimimist või au riivavad. Aukohtul on õigus esitada erakonna juhatusele ettepanek arvata erakonna väärtuste ja põhikirjaga vastuollu läinud liige erakonnast välja.



Aukohtu missioon


Erakondliku koosmeele all peetakse silmas erakonna põhiväärtustest juhindumist, põhikirja ning programmi järgimist liikmete poolt nagu ka erakonna eetikakoodeksiga sätestatud käitumisnormatiivi tunnistamist. Eetikakoodeksi puudumisel juhindutakse arusaamisest nagu see on saab olla üldinimlikke moraalseid väärtusi tunnustaval, ühiskonnas aktsepteeritavaid inimkäitumisreegleid järgival isikul suhetes ning suhtlemisel demokraatlikke väärtusi hindavas ja mõttekaaslasi ühendavas erakondlikus koosluses.

Aukohtu reglement


I Aukohtu tegevuse alused ja pädevus

1. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aukohus on erakonna sisevaidlusi lahendav organ, mis tegutseb vastavalt volikogu kinnitatud reglemendile.

2. Aukohtu liikmete arvu ja volituste kestuse määrab Kongress.

3. Aukohus valib täiskoosseisus endale esimehe salajase hääletuse teel.

4. Hea tava kohaselt ei kuulu aukohtu koosseisu erakonna teiste juhtorganite liikmed.

5. Aukohus on pädev läbi vaatama:

- erakonna liikmete avaldusi erakonna elu puudutavates küsimustes, sealhulgas erakonna liikmete poolt põhikirjaliste kohustuste olulisi rikkumisi ja eksimusi, kui need kahjustavad erakonna mainet avalikkuse silmis;
- erakondliku tegevuse pinnal liikmete vahel tekkinud konflikte, millised riivavad EKRE põhiväärtusi, poolte au ja väärikust, kui osalised ei ole eelnevalt suutnud leida mõistlikku lahendust kokkuleppe teel.

6. Aukohtule võib avalduse esitada erakonna juhatus, kui soovib aukohtu arvamust isiku karistusena erakonnast väljaarvamise või liikmelisuse peatamise kohta.

7. Aukohus juhindub oma hinnangutes ning otsustes eelkõige EKRE alusdokumentidest ning konservatiivsele maailmavaatele omastest moraalinormidest.

II Aukohtu töökorraldus ja menetlus

8. Avaldused aukohtule esitatakse EKRE keskbüroo kaudu, milline on kohustatud avalduse koheselt registreerima ja edastama kõigile aukohtu liikmetele.

9. Menetlus aukohtus algab aukohtu pädevusse kuuluva avalduse laekumisega.
Aukohtu eesistuja või tema poolt nimetatud aukohtu liige valmistab ette avalduse läbivaatamise (täiendavate dokumentide kogumine, asjassepuutuvate isikute väljaselgitamine jne.) selliselt, et aukohtul oleks võimalik kujundada oma seisukoht ja anda arvamus üldjuhul ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumisest.

10. Kõik erakonna liikmed on kohustatud tegema aukohtuga heas usus koostööd, et aukohtul oleks võimalik kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning poolt ja vastuargumendid välja selgitada, et teha õige, õiglane ja põhjendatud otsustus.

11. Määratud tähtajaks aukohtule mõjuva põhjuseta vastamata jätmine ja/või aukohtu istungile mitteilmumine (juhul kui vastavate teadete kättesaamine on tõendatud) loetakse avalduses toodud faktide omaksvõtuks ning aukohtul on õigus kujundada oma otsus isiku(te) tagaselja.

12. Igal aukohtu liikmel on õigus taanduda asja läbivaatamisest isiklikult algatusel. Asjaosaliste poolt esitatud taandamistaotluse otsustab aukohus oma koosseisu poolthäälte enamusega.

13. Aukohtu istungid ja koosolekud protokollitakse. Protokoll vormistatakse koheselt ja sellele kirjutavad alla kõik aukohtu istungil või koosolekul osalenud aukohtu liikmed.

III Aukohtu otsustused

14. Aukohus võtab esimehe (eesistuja) juhtimisel vastu otsuseid kollegiaalselt vähemalt 3 liikmelises koosseisus, vajadusel lihthäälte enamusega. Otsus vormistatakse koheselt lõpparutelu järel ja sellele kirjutavad alla kõik istungist osavõtnud aukohtu liikmed. Mittenõustumise korral on aukohtu liikmel õigus esitada otsuse juurde põhjendatud kirjalik eriarvamus.

15. Aukohtu esmane ülesanne on lepitada konflikti asjaosalisi, et leida kõiki rahuldav heastamise viis, teha selleks omapoolseid kompromissettepanekuid ning kinnitada vajadusel asjaosaliste vastav kokkulepe.

16. Kui asjaosalised ei jõua aukohtu vahendusel kokkuleppele, jätab aukohus avalduse rahuldamata või kinnitab avalduses väljatoodud rikkumiste toimepanemist ning määrab omapoolse heastamise viisi.

17. Juhul kui asja läbivaatamisel aukohtus ilmnevad põhikirja p. 3.6 ja/või 6.4. nimetatud rikkumised ning isik ei ole nõus erakonnast vabatahtlikult välja astuma, teeb aukohus juhatusele ettepaneku isiku liikmelisuse peatamiseks või erakonnast välja arvamiseks.

18. Aukohtu eesistuja informeerib konkreetses asjas vastuvõetud otsusest koheselt asjaosalisi, EKRE keskbürood ja juhatust ning korraldab vajadusel otsuse avaliku teatavakstegemise, arvestades delikaatsete isikuandmete kaitse nõudeid.

IV Lõppsätted

19. Aukohtu töö tehnilise teenindamise ning vajadusel aukohtu tegevusega seotud kulutuste hüvitamise korraldab EKRE keskbüroo. Keskbüroo loob asjaajamise paremaks korraldamiseks aukohtu meililisti.

20. Aukohus teeb oma tööst ülevaate erakonna volikogule vähemalt üks kord aastas.

21. Aukohtu liikmetel on õigus taotleda aukohtu tegevust puudutavate küsimuste arutelu erakonna juhatuses ja volikogus.

Aukohtu esimees


, aukohtu esimees
email:
tel:

Aukohtu liikmed



Pille Bergström, aukohtu liige
email: pilletalzi@gmail.com


Raul Kivi, aukohtu liige
email: malbetuul@gmail.com

Tõnu Toomla, aukohtu liige
email: tonito@hot.ee
Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama