Valimiste ajal on põhjust juhtida tähelepanu Eesti valimissüsteemi omapärale, mis on paljudele inimestele paraku teadmata. See puudutab neid hääli, mis antakse erakondade poolt, kes Riigikokku ei pääse.
Nimelt jagab Eesti valimissüsteem 5% künnise alla jäänud erakondade hääled ümber sissesaajatele, aga nii, et kõige suurem ports lisahääli läheb valimiste võitjale. Teisisõnu, valimised võitnud partei saab kõige rohkem lisakoht Riigikokku.
2011. aastal jäid künnise alla näiteks rohelised (3,8%) ja Rahvaliit (2,1%) ning kokku läks kaduma 10,5% häältest. Õigemini – ei läinud kaduma, vaid tänu neile sai Reformierakond mitu lisamandaati parlamendis.
2013. aasta kohalikel valimistel andsid alla künnise jäänud valimisliitude ja väikeerakondade hääled Keskerakonnale volikogus tervelt kolm lisakohta.
2015. aasta Riigikogu valimistel läks paremini, sest Vabaerakond ja EKRE pääsesid parlamenti ja ümberjagamisele läks vaid 1,8 protsenti valijate häältest.
Käesolevatel valimistel võib 2011. aasta olukord korduda. Esmaspäeval avaldatud AS Turu-uuringute seni kõige suurema valimiga (ca 4000 inimest) avaliku arvamuse uuring prognoosib, et künnise alla jäävad neli erakonda Vabaerakond (2%), Elurikkuse Erakond (1%), Rohelised (3%) ja Eesti200 (4%), lisaks veel üksikkandidaadid ja muud pisiparteid.
Kui nad künnist ei ületa, võidab sellest kõige rohkem valimiste võitja ehk sellesama uuringu kohaselt Keskerakond või Reformierakond.
Tõsi, avaliku arvamuse uuringutesse tuleb alati suhtuda umbusuga, sest juurde tuleb arvestada nii veaprotsent kui ka sihilikud manipulatsioonid. On arvamusi, et EKRE tegelik toetus võib olla suurem kui uuringud (sõltuvalt küsitlusest 17% – 21%) näitavad.
Siiski tasub inimestel mõelda, kas tasub anda oma hääl erakondadele, kes väga suure tõenäosusega Riigikokku ei pääse. Eksisteerib risk, et sellega suurendate just selle erakonna edu, keda te valitsuses näha ei taha. Kui te ei taha valitsuses näha Keskerakonda või Reformierakonda, valige pigem EKRE. Ainult siis, kui rahvuskonservatiivid pääsevad valitsusse, lõppeb kartellierakondadele omane peenhäälestamine ja riigi valitsemine hakkab liikuma paremuse poole.
