Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon soovib õiguskantsler Ülle Madise hinnangut, kas Euroopa Liidu taastefondi heakskiitmine Riigikogus oli Eesti põhiseadusega kooskõlas.
Õiguskantslerile saadetud pöördumises juhib EKRE fraktsioon tähelepanu, et Riigikogu võttis 10. mail 63 poolthäälega vastu otsuse eelnõu, millega kiideti heaks Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta.
„Otsuse eelnõu võtab Eesti riigile rahalisi kohustusi ja tekitab olukorra, kus tulevikus hakkab vähemalt osa maksude kehtestamisest ja osa riigieelarve kulude otsustamisest toimuma mitte Riigikogus, vaid Euroopa Liidu poolt. Riigikogu tegi nimetatud otsuse mitte seaduse, vaid otsusega. Põhiseaduse paragrahv 104 räägib ainult seadustest, mitte otsustest. Vahe on sisuline, sest seaduseid ja otsuseid menetleb Riigikogu erinevalt, samuti jõustuvad nad erinevalt. Meie hinnangul oleks pidanud ka antud küsimuses kasutama seaduseelnõud,“ seisab pöördumises.
„Oleme seisukohal, et taastefond muudab olemuslikult meie põhiseaduslikku riigiõiguslikku olukorda. Eesti põhiseaduse järgi on maksude kehtestamine Riigikogu ainupädevuses. Kui seda ainupädevust lahjendatakse ja avatakse tee maksupoliitika kehtestamiseks ka muul moel, siis on Riigikogu põhiseaduslikku pädevust vähendatud. Seega viidi Riigikogus faktiliselt läbi põhiseaduse muutmine, kuid mitte järgides põhiseaduse muutmise seaduslikku protsessi, vaid otsuse eelnõuga, millel oli 51 hääle lävend. Sel moel põhiseadust muuta on põhiseadusevastane.“
EKRE fraktsiooni esimehe Henn Põlluaasa sõnul tuleb antud otsust vaadata koosmõjus 2003. aastal rahvahääletusel tehtud põhiseaduse täiendamisega, mis kehtestas selged piirid suveräänsuse delegeerimisel Euroopa Liidule.
„Nimetatud põhiseaduslikku piirangut käsitles riigikohus 2012. aastal, hinnates ESM-i põhiseaduspärasust. Riigikohus leidis toona, et 2003. aastal saadud volitus on ammendunud ning edasised suveräänsuse delegeerimised Euroopa Liidule vajavad uut mandaati. See tähendab, et ilma põhiseadust muutmata ei saa rohkem otsuseid ära delegeerida. Seega on Riigikogu taas pelgalt otsuse eelnõuga ja 51 hääle lävendiga muutnud põhiseaduslikku piirangut, mis võeti vastu lausa rahvahääletusel. Toimunud on rahvahääletusega kehtestatud põhiseaduse täienduse tühistamine ilma põhiseaduse muutmise protseduuri järgimata,“ ütles Põlluaas.
„Oleme seisukohal, et taastefondi heakskiitmine vajab põhiseaduse muutmist ja vastavat häälte lävendit otsustusprotsessis. Kui otsus tahetakse teha kiireloomulisena, näeb põhiseadus ette 4/5 häälte enamust ehk 81 häält. Antud juhul toimus hääletus koosseisu häälteenamuse lävendiga. Tekkinud on ka huvitav olukord, kus valitsus möönab, et otsus vajas mitte lihthäälte enamust, vaid koosseisu häälte enamust, samas poliitilise vajaduse põhiselt valib endale sobiva lävendi, mis lähtub koalitsiooni häältest.“
EKRE fraktsioon palub kontrollida, milline oleks pidanud olema häälte lävend Riigikogus taastefondi heakskiitmiseks ning põhiseadusega kooskõlas olev maksuprerogatiivi ära andmine ja 2003. aasta rahvahääletuse mandaadi tühistamine.
