Ukrainale sõjalise abi andmine on küll õilis, aga peaks lähtuma kahest tingimusest: abi peaks olema abisaajale kriitiliselt vajalik ning selle andmine ei tohiks toimuda Eesti kaitsevõime arvel, ütles Riigikogu liige ja reservsõjaväelane Leo Kunnas.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas täna Riigikogus peaminister Kaja Kallasele arupärimise, mis lähtub infost, et Eesti valitsus kavatseb anda Ukrainale sõjalise abina tankitõrjeraketisüsteemide „Javelin“ rakette ja 122 millimeetriseid haubitsaid koos laskemoonaga.
Arupärimise üle andnud Leo Kunnas juhtis tähelepanu, et Ukraina on regionaalne suurriik, üks viiest maailma riigist kes suudab täna toota relvastust, sõjavarustust ja laskemoona kõigis selle kategooriates, välja arvatud tuumarelvad.
„Pärast Krimmi annekteerimist ja sõjategevuse algust Ida-Ukrainas 2014. aastal on Ukraina kaitsekulutused olnud järjekindalt palju suuremad kui Eestil, näiteks 2020. aastal olid need 4,1% SKTst. Ukrainal ei ole suurtükkidest puudust, suurtükiväe relvasüsteeme on kaugelt rohkem kui väljaõpetatud suurtükiväeüksusi,“ ütles Kunnas.
„Seevastu Eesti suurtükiväe kriitiline miinimumvajadus on suurtükiväepataljonid mõlemas jalaväebrigaadis ning suurtükipatareid maakaitseringkondades. Seetõttu ei ole Eestis praegu üleliigseid suurtükiväe relvasüsteeme, mida saaksime teistele riikidele loovutada.“
Kunnas juhtis tähelepanu, et tankitõrjeraketikompleksid „Javelin“ on Ukraina saanud abi korras või hankinud Ameerika Ühendriikidest nagu Eestigi.
„Kuna ühe tankitõrjeraketi hind ulatub 75 000 kuni 130 000 euroni, on mõlemad riigid suutnud neid hankida palju vähem, kui vajaksid. Kui mitme lahingupäeva laskemoon on Eestil olemas, ei ole avalik info, aga on selge, et eesmärk saavutada 14 lahingupäeva tase ei ole saavutatud. Ukrainal on praegu rohkem rakette ühe „Javelin“ tankitõrjeraketikompleksi kohta kui Eestil,“ ütles Kunnas.
„Ukraina abistamise eesmärk on õilis, aga abi andmine peaks lähtuma kahest tingimusest: abi peaks olema abisaajale kriitiliselt vajalik ning selle andmine ei tohiks toimuda Eesti kaitsevõime arvel. 122 mm haubitsate puhul on täitmata mõlemad tingimused ning „Javelin“ rakettide puhul teine neist.“
Kunnas tegi ettepaneku, et 122 mm haubitsad, juurdekuuluv varustus ja laskemoon oleks mõistlik üle anda Kaitseliidule, et moodustada neist maakaitseringkondade suurtükiväepatareid, samal ajal moderniseerides tulejuhtimissüsteemi.
