EKRE auesimehe president Arnold Rüütli tervitus EKRE kongressile 10. juunil 2023. aastal
Austatud kongressist osavõtjad!
Lubage mul tervitada teid ja soovida tegusat tööpäeva!
Erakonna auesimehena olen püüdnud end kursis hoida erakonna ettevõtmistega. Erinevad küsitlusfirmad kinnitavad, et EKRE-e populaarsus on võrdsustunud reformierakonna reitinguga. Seda tulemust tuleks hoida ja kasvatada. See võiks kaasa tuua teiste meie parlamendi erakondade soovi tihedama koostöö järele EKRE-ga. Olgu siis tegu koalitsiooni või opositsiooni erakondadega.
Võimulolev liberaalide ja sotsiaaldemokraatide valitsus näitab oma senistes ettevõtmistes selgeid kiirustamise märke. Ärme unustame, et ka opositsioonis olevad erakonnad on saanud rahva mandaadi. Parlamentaarse valitsemise põhiliseks töövormiks on läbirääkimised. Ainult läbirääkimiste normaalse kulgemise korral oleks meil õigus rääkida meie vabariigi poliitikast kui õnne, eesmärgi ja rõõmupoliitikast.
Mis mulle muret teeb? Ja neid asju on mitu.
Esiteks, demograafiline olukord meie väikeses vabariigis näitab järjest halvenevat tendentsi. Mitte kunagi viimase 30 aasta jooksul ei ole sündimus meil olnud nii madal kui täna. Et olukord kogu Euroopas ei ole kiita, ei saa meile olla lohutuseks. Tules tõsiselt kaaluda ja vastu võtta riiklik programm, mis pikemas perspektiivis kindlustaks eestlaste enamuseks jäämise oma sünnimaal. Selline otsus saab sündida aga ainult kõikide Riigikogusse valitud erakondade ühise otsusena.
Teine murelaps on kahtlematult meie kohalike omavalitsuste olukord. Riigi poolt saab ülesandeid jagada, aga nende elluviimine saab toimuda ainult rahaliste vahendite olemasolu korral. Teatavasti meil Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsemise süsteem. Äkki oleks nüüd aeg tagasi minna kahetasandilisele valitsemisvormile?
Kolmandaks, meie esivanemate valik siia Soome lahe rannikule elama jääda oli kahtlematult väga õige otsus. Suure rahvaste segunemise eest kaitsesid meid eesti keel ja neli aastaaega. Kuid liikudes nüüd globaalsele tasandile on teadlased välja rehkendanud, et maakera rahvastiku toitmiseks vajame ligikaudu 0,2 ha haritavat põllumaad iga elaniku kohta. Eestis on see arv üle kolme korra kõrgem. Ei ole kahtlust selles, et lähema poole sajandi jooksul kasvab immigratsioonisurve Eestile kordades
Neljandaks, meie Riigikogu valmistub vastu võtma samasooliste abielu seadust. Selliseid otsuseid ei tohiks aga langetada ilma meie kodanikkonna tugeva toetuseta. Statistikast selgub, et ÜRO 193 riigist on selle eelpool nimetatud seaduse vastu võtud ainult 32 riiki. Balti riigid nende hulka veel ei kuulu. Täna võime öelda, et selle seaduse vastuvõtmisega kaasneks väga suur meie ühiskonna lõhestamine. Tekib küsimus – miks me seda siis nüüd nii kiiresti teha tahame?
Viiendaks, öeldakse, et konservatiiv on inimene, kes arvab, et mitte midagi ei peaks tegema esimest korda. See mõttetera kuulub ühele kuulsale Ameerika rahandustegelasele. Ma tahan siiral loota ja soovitada meie erakonnale võtta südameasjaks need ettevõtmised, mille kohta meie rahvas ütleks – see on õnne-, eesmärgi- ja rõõmupoliitika.
Ja lõpetuseks, ma arvan, et meie vabariigi tunnustatud ekspertide kaasamine konservatiivse mõttekoja loomiseks meie erakonna juurde oleks igati vajalik ja asjakohane.
Me elame olukorras, kus Euroopas toimub ohvriterohke sõda. Raske on ette näha meie naabri agressiivseid plaane. Ma olen veendunud, et suudame ka edaspidi kaitsta meie riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Tänan teid tähelepanu eest!
