Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri kestmine ning edasine areng oleneb maaelust, mille tähtsaim osa on elujõuline põllumajandus. Põllumajandus on strateegiline tootmisharu, mis koos kalandusega kindlustab meie rahva toiduga. Peame oluliseks hoolitseda selle eest, et põllumajandus kujuneks stabiilselt ja innovaatiliselt arenevaks jätkusuutlikuks ja kasumlikuks majandusharuks. Seisame hea tasakaalustatud arengu eest: tagame kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise, sõltumata ettevõtte suurusest. Välistame erinevate sihtgruppide (mahule orienteeritud põllumajandustootmine, peretalud, põllumajanduslikud majapidamised omatarbeks) vastandamise, nende arengut soodustavaid tegevusi suuname erinevate meetmete kaudu. Toetame mahetootmist säilitades tasakaalu tava- ja mahetootmise vahel. Meie eesmärgiks on riigi isevarustatuse taseme säilitamine toiduainetega kõikides põllumajanduse valdkondades.

Maaelu areng on otseses seoses maaelupoliitikaga, mis puudutab paljusid teisi küsimusi väljaspool põllumajandussektorit. Järjest olulisemaks muutuvad maaelus metsamajandus, maaturism jt maaelu mitmekesistamise valdkonnad. Oluline roll on taastuvenergia arendamisel, ka energiaga varustatus on riigi eksisteerimisel strateegilise tähtsusega.

EKRE on ellu kutsunud Põllumajanduse- ja maaelupoliitika nõukoja, kelle ülesandeks on teha ettepanekuid ja teostada seiret.

EKRE nägemuseks on:
– peatada maaelu taandareng, külade tühjenemine ning massiline väljaränne
– tagada Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ja kasumlikkus

Selle nimel:
– Maksame põllumajandustootjatele siseriiklikke toetusi maksimaalses EL poolt lubatavas määras, seisame Eesti põllumeeste võrdse kohtlemise eest EL-s
– Toetame põllumeestele kuuluvate ühistute rajamist ja arendamist saaduste tootmiseks, ümbertöötlemiseks ja müügiks
– Alandame toiduainete käibemaksu 10 %-le
– Seadustame ettevõtluse vormina peretalu, määratleme ühtlasi aktiivse tootja mõiste ning võtame need aluseks toetusmeetmete väljatöötamisel
– Eestis maaga spekuleerimise vältimiseks keelame maa müügi välismaalastele. Seame eesmärgiks riigi- ja metsamaa müümise kohalikele põllumeestele-ettevõtjatele
– Taastame põllumeestele maa ja metsa ostmiseks soodsate laenude andmise MES-i kaudu, käivitame meetmete kompleksi, mis hõlmaks riiklikke garantiisid, sooduslaenusid, –intresse
– Kaitseme väärtusliku põllumaa jätkuvat kasutamist põlluna, andes eelisostuõiguse aktiivse tootja mõistele vastavatele tootjatele. Maksustame maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise
– Lahendame riiklikul tasemel kinnistutele juurdepääsu ja majapidamistele vajaliku võimsusega elektri tarbimise küsimused
– Taastame rannarahva ajaloolise õiguse rannakalapüügile
– Minimeerime kõlvatu konkurentsi tekkimise võimalused põllumajandus- ja toidutootjate suhtes
– Jätkame noore taluniku toetamist, ühtlasi töötame välja meetmed talude üleandmiseks
vanematelt järglastele varajase pensionile jäämise ja riigigarantiiga sooduslaenude kaudu
– Likvideerime Eesti olulise mahajäämuse põllumajandusteaduse rahastamisel
– Soodustame koostööd teadlaste ja praktikute vahel, tekitamaks välisturul nõutavaid eesti toiduaineid, mis on üheks eelduseks ekspordi suurendamisel
– Soodustame teadus- ja arendustegevust, loome tingimused, et Maaelu Arengukava teadmussiirde- ja innovatsiooniprogrammid viiakse ellu koolitus- ja teadusasutuste, nõustajate ja praktikute koostööna
– Paneme aluse nõuandesüsteemi stabiilsele arengule, vajadusel panustades täiendavalt riigieelarve vahendeid
– Muudame jahiseadust nii, et maaettevõtjal oleks reaalne võimalus oma vara, loomi, linde, põllusaaki ja istandusi kaitsta. Jahimeeste ettepanekul moodustame keskkonnaministeeriumis vabariikliku jahindusnõukogu apoliitilistest ekspertidest ning koostame tähtsamate sõraliste ohjamiskava
– Vaatame üle metsloomade poolt, samuti taimekaitsevahendite ebaõigel kasutamisel tekitatud kahjude hüvitamise korra kahjukannatanutele
– Jätkame metsaühistute riigipoolset toetamist ja metsa majandamiseks vajalike toetuste maksmist
– Peame vajalikuks ettevõtluse hajutamist linnadest maapiirkondadesse
– Ettevõtluse elavdamiseks alustame dialoogi tööjõumaksude vähendamiseks (sh sotsiaalmaks) piirkondlikkuse põhimõttel. Mida kaugem piirkond, seda väiksem maks
– Motiveerime KOV-i tegelema ettevõtjatega, viies tasakaalu KOV ülesanded ja finantsilised võimalused (Riigikohtu 2010 aasta otsus)
– Töötame välja ettevõtlusega alustamiseks ettevõtja toetamise skeemi, mille eesmärgiks on ettevõtte jätkusuutlik ja tulemuslik tegutsemine (maksepuhkus alustamise perioodil, sooduslaen investeeringutega alustamiseks, toetuste võimalus, nõustamine, mentorlus)
– Kindlustame riigi poolt tingimused, et meie inimesed saavad ja soovivad maal elada ning töötada:
– esmatähtis on säilitada maakoolid, kindlustada lastele lasteaia kohad
– võimaldada igale lapsele vähemalt üks huviring riigi kulul
– tagada eluks vajalike teenuste kättesaadavus kohtadel, sh teedevõrk, interneti-ühendus, arstiabi, operatiivne päästeteenistus ja politsei, panga-, side- ja kaubandusteenus

– Leiame rahalised võimalused eelkõige lastega perede korteriga kindlustamiseks või maakodu rajamiseks. Vajadusel käivitame Eestis võlakirjaturu selle meetme finantseerimiseks.

On aeg pöörata riik näoga rahva poole!