Helme lisas, et juhul kui seda leppe punkti eiratakse, on Eestil nagu igal EL-i liikmesriigil õigus see direktiiv õiguslikult alusetuks kuulutada ja EL kui juriidiline isik põhileppe rikkumise eest kohtusse kaevata.

Helme toonitas, et kodakondsuse ja sisserände poliitika peab jääma EL-i rahvusriikide ainupädevusse. “Põgenike sisserände reguleerimise järel Euroopa Liidu keskselt on vaid aja küsimus, mil hüppeliselt suurendatakse kvootide mahtusid. See paneb Eesti ühiskonna stabiilsuse ja kestvuse suure küsimärgi alla,” lausus Helme.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni hinnangul liigub praegune EL eemale Lissaboni alusleppe põhimõtetest ning suundub pigem föderatiivse liitriigi suunas, mis Helme sõnul paratamatult sõidab üle väikeriikide ja nende kodanike huvidest ja tsentraliseerib juhtimise Brüsselisse.

Helme ütles, et liikmesriikidelt ei saa võtta otsustuspädevust sisserände kvoodi ning põgenikelaagrite rajamise küsimustes. Paraku on praegune Eesti valitsus ja Eesti saadikud Euroopa Parlamendis pigem näitamas soosivat suhtumist EL-i tugevama integreerumise suhtes ning see teeb väga murelikuks.

Erakond on seisukohal, et suuremale osale eesti rahvast ei ole vastuvõetav võimalik EL-i otsus, mis lubaks põgenikke paigutada Eestisse. “Tahame kaitsta nende kodanike huve, kes leiavad, et põgenikelaagrite, migratsiooni- ja kaitsepoliitika üle otsustamine peab jääma rahvusriikide ainupädevuseks,” ütles Helme. “Seepärast ei saa EKRE ka välistada suuremate meeleavalduste toimumist juhul kui valitsuse poliitika osutub EL survele kergekäeliselt järeleandlikuks.”