21.oktoobril oli riigikogu täiskogul esimesel lugemisel riigilõivuseaduse muutmise seaduseelnõu 97SE, mille kohaselt tõuseks juba järgmisel aastal oluliselt ligi 200 riigilõivumäära. Seaduseparandus võimaldaks saada järgmisel aastal ligi miljoni euro suurust tulu, mis on planeeritud ka uue riigieelarve sisse. Ettekande tegi rahandusminister Sven Sester, kes andis ülevaate planeeritavatest lõivude tõstmisest.
Ta ütles eelnõu koostamine on tingitud valitsuskabineti 9. septembri 2014 otsusest, millest tulenevalt pidid kõik ministeeriumid üle vaatama valitsemisala riigilõivude määrad, mida ei ole vähemalt kolme viimase aasta jooksul muudetud, ja viima need kooskõlla kulupõhimõtetega. Lõivumäärad peaksid üldjuhul katma vähemalt toimingute tegemisega kaasnevad otsesed kulud. Eelnõu valmis koostöös kõikide ministeeriumidega, kelle haldusala riigilõivu muudeti.
EKRE fraktsioon leiab, et selline järsk, mõnel juhul isegi jõhker (ligi 10 kordne), riigilõivude tõstmine kahjustab nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute huve ja toimetulekut. Majanduse seisund Eestis on kehvapoolne, inimeste sissetulekud nigelad ja täiendav maksustamine ei soodusta kuidagi majanduse elavdamist. Eraisikute puhul seab see aga raske löögi alla väiksema sissetulekuga inimesed, kes on niigi hädas oma toimetulekuga.
Konservatiivide fraktsiooni saadikud leidsid, et eelnõu on koostatud kiirustades, ei arvesta inimeste sissetulekute tegelikku olukorda ja firmade võimalusi. Ka uute lõivumäärade arvutamise metoodika jäi häguseks – kord kasutatakse kulupõhisust, siis tekkepõhisust ja vahepeal hoopis tulupõhisust. Kuigi rahandusminister kinnitas, et iga ministeerium tegi oma valitsusalas ettepanekud ise, viitab eelnõu siiski joonlauapõhilisele lõivude suurendamisele, mis pole piisavalt põhjendatud ega ka seadusandlikust vaatevinklist korrektne.
Ka mitmete teiste fraktsioonide, nagu Vabaerakonna, saadikud olid seaduseelnõu tagasilükkamise poolt, kuid ometi saavutas eelnõu häälteenamuse ja läks teisele lugemisele.
