16.novembril vastas siseminister Pevkur Riigikogus EKRE fraktsiooni arupärimisele.
Martin Helme: “Loen ette Konservatiive Rahvaerakonna fraktsiooni arupärimise siseministrile: “25. septembril 2015. aastal korraldas Paide politsei läbiotsimise ja ülekuulamise sotsiaalvõrgustikus tuntud massimigratsioonivastase aktivist Reimo Sillamaa juures. Sillamaa loodud Facebooki leheküljel “Pagulaste vastu” oli sel hetkel üle 18 000 fänni, kuid see leht suleti politsei poot ja seda pole enam avatud. Sillamaa läbiotsimine ja ülekuulamine toimus seoses väärteomenetlusega, mis puudutab viha õhutamist. Ka on ähvardatud sulgeda tema poolt avatud uut massimigratsioonivastast gruppi Pegida Estonian. Samuti on teada, et 14. oktoobril 2015 peeti politsei poolt kinni massimigratsioonivastane aktivist Martin Kattai, kellel keelati edaspidi osaleda taolistel üritustel ja viibida peaministri läheduses. Seoses sellega palume ministril vastata järgmistele küsimustele. Milline on kõige värskem info seoses Vao keskuse põlengu uurimisega? Ma loodan, et see ei ole punase templi all. Kas politseil on konkreetseid kahtlusaluseid? Kas on oodata süüdistust kellegi vastu või või süüdistusi kellegi vastu? Kas taoline läbiotsimine ja ülekuulamine on sotsiaalmeedia gruppide aktivistide suhtes demokraatia ja pluralismi tingimustes õigusriigile kohane? Eriti juhime tähelepanu sellele, et meie jaoks tundub, et see on valikuline. Mitte kõiki viha õhutajaid Eestis ei kohelda võrdse rangusega. Me juhime tähelepanu oma järgmise küsimusega, miks pole samasuguseid meetmeid nagu läbiotsimine ja ülekuulamine kasutatud venekeelses Delfi-ru kommentaariumis hulgaliselt Eesti riiki ja rahvust teotavaid väljaütlemisi läbiviivate isikute suhtes? Ja juhime ka tähelepanu, et sellessamas kommentaariumis on korduvalt tapmisähvardusi ka meie erakonna liikmete vastu. Kas te saate kinnitada, et Vao keskuse põlenguga seoses ei avaldata teie haldusalas olevatele ametitele poliitilist survet? Kas minister ei leia, et osaleb hirmuõhkkonna loomises ja kodanikuühiskonna tasalülitamises Eestis, kui tema juhitud ministeeriumi jõuametid panevad toime läbiotsimisi ja muid omavoli akte valitsuse migratsioonipoliitika suhtes kriitiliselt esinevate kodanike vastu?
Siseminister Hanno Pevkur vastas et lühikesed küsimused, saavad ka lühikesed vastused. “Esimene: mis on kõige värskem info seoses Vao keskuse põlenguga? Meenutuseks, et infotunnis me natuke põgusalt seda käsitlesime. Kahjuks väga selget teadmist selle sündmuse osas praegu ei ole. Politsei on kontrollinud kõiki juhtumeid ja sellist uut täiendavat värsket infot kahjuks jagada ei ole. Teine küsimus on, kas on konkreetseid kahtlusaluseid. Hetkel kahtlustatavaks kedagi ei ole tunnistatud, millest tuleneb ka vastus kolmandale küsimusele, kas on oodata süüdistust. Süüdistust saab oodata siis, kui kahtlustatav on olemas. Senimaani kahtlustatavat ei ole, järelikult meil hetkel ka süüdistust kellelegi esitatud ei ole.”
“Neljas küsimus puudutab menetlustoiminguid. Menetlustoiminguid väärteomenetluses viiakse läbi loomulikult kooskõlas väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku nõuetega ja mina saan küll kinnitada, et menetlustoimingute tegemisel lähtutakse seadusest sõltumata sellest, kellega on tegemist.
Viies küsimus: miks pole meetmeid kasutatud teiste väljaütlejate puhul? Siinkohal vastuseks, et karistusseadustiku § 151 lõike 1 alusel alustatakse väärteomenetlus juhtudel, mil on alust arvata, et vaenu õhutav tegevus loob ohu kellegi elule, tervisele või varale. Vastav hinnang antakse eraldi iga konkreetse juhtumi pinnalt ja ei ole olemas identseid elulisi juhtumeid. Seetõttu on asjakohatu esitada üldsõnaline väide, nagu oleksid venekeelses Delfis kirjutatud erinevad kommentaarid sarnased Reimo Sillamaa juhtumiga. Reimo Sillamaa tegevusele hinnangu andmisel lähtus menetleja muu hulgas Facebooki postitusele saabunud reageeringute sisust, mis oma vägivaldsusega viitasid reaalse ohu kahtlusele, ning politseile teadaolevast infost Reimo Sillamaa üldise käitumise kohta. Hinnangu tulemusel asus menetleja seisukohale, et Reimo Sillamaa tegevuses on väärteotunnused ning seetõttu on vajalik väärteomenetluse alustamine. Menetlustoimingud viidi läbi eesmärgiga selgitada Reimo Sillamaa tegevusega seonduvad asjaolud ja koguda seeläbi nii menetlusalust isikut süüstavaid või õigustavaid tõendeid. Olgu öeldud, et ka väärteomenetluses toimub läbiotsimine üksnes kohtuniku loal ning kohtunik on see, kes kontrollib enne loa andmist läbiotsimise põhjendatust.
Kuues küsimus: kas saan kinnitada, et ei avaldata ametitele poliitilist survet? Loomulikult saan kinnitada, et Politsei- ja Piirivalveamet teostab süüteomenetlust vastavalt seadusele ja sõltumatult.
Seitsmes küsimus. Arupärijatel on mure hirmuõhkkonna loomise pärast. Ma veel kord rõhutan, et läbiotsimine ja väärteomenetlus toimus kohtuniku loal, nagu väärteomenetluse seadustik ette näeb, mistõttu menetlustoimingu nimetamine
omavoli aktiks, mida te siin tegite, on minu hinnangul selgelt kohatu ja ka arusaamatu minu jaoks.”
Martin Helmet hämmastas, et Vaos olid vaevalt tukid kustunud, kui kõik juba teadsid, kes on süüdlased. “Võib-olla teie konkreetselt ei ole süüdi, aga terve ministrite kabinet mõistis siin hukka juba tervet Eesti rahvast. Täna on sellest mitu kuud möödas ja meil ei ole isegi kahtlustusi. Me oma fraktsioonis tegime nalja, et kui te nime ei tea, andke meile ametimärgi number vähemalt. Kui te räägite sellest, et iga kord hinnatakse ohtu eraldi, siis eriti Kattai puhul, aga ka Sillamaa puhul, need konkreetsed Facebooki postitused või sõnumid, mis olid saadetud, nii palju kui mina olen neid näinud ja lugenud, sest osa neist oli vähemalt avalikud, ei viidanud mitte millegagi sellele, et nad tõepoolest reaalselt ohtu kujutavad endast, eriti peaministrile, kellel on ju turvameeskond. Me peame seda n-ö nende tegevust ja nende vastast tegevust ikkagi kaaluma inimeste sõnavabaduse kontekstis”
Hanno Pevkur vastas, et see mis puudutab Martin Kattai juhtumit, palus ta politseilt täiendavat selgitust. “Ja politsei andis mulle selgituse, et politsei ei ole keelanud Martin Kattail edaspidi üritustel osaleda. Ja ilmselt sai isik valesti aru temale kohaldatud viibimise keelust, mis kehtis üksnes konkreetse ürituse suhtes. Selline selgitus politseilt lisaks. Mina olen veendunud, et Eesti politsei teeb oma väärteomenetluse algatamise või mittealgatamise otsused seaduse järgi ning iseseisvalt ja sõltumatult.”
Henn Põlluaas imestas et eelmisel nädalal lugesime meediast, et politsei uurib EKRE mehe tapmisähvardusi peaministrile. “Kõnealune isik ei ole iialgi olnud EKRE liige ja ei ole midagi lihtsamat kui seda äriregistrist järele kontrollida. Mind huvitab, kumb esitas valeväiteid, kas politsei meediale või valetas Eesti Ekspress sellist alusetut laimu ja valet levitades?”
Hanno Pevkur ei osanud sellele küsimusele vastata ja ütles, et seda peaks küsima Eesti Ekspressi käest.
