Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison ja noorteühenduse Sinine Äratus juht Triin Kuusk asetasid Artur Sirgu surma-aastapäeva puhul tema hauale Hietaniemi kalmistul lillepärja.
„Artur Sirk oli oma riigimehelikkuse, aususe ning isamaalisusega eeskuju, mida varem polnud Eesti poliitikas nähtud. Võimatu on üle hinnata tema panust poliitilise kultuuri arendamisse ja soovi tagada Eesti rahvusriikluse kestvus. Tema surm oli enneaegne ning tõenäoliselt korraldatud tolleaegse Eesti võimu poolt. Meie kohustus on tema mälestust au sees hoida. Järgmisel aastal, kui möödub 80 aastat Sirgu surmast, on kavas tähtpäeva väärikalt tähistada,” ütles Jaak Madison.
Artur Sirk sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas, Sepa talus ning oli Eesti jurist, poliitik, Vabadussõja veteran ning Vabadussõjalaste Liidu sisuline juht. Sirk vangistati koos ligi 500 teise Vabadussõja Liidu liikmega vaikiva ajastu kehtestamisega 12. märtsil 1934. aastal Konstantin Pätsi ja tema võimu poolt.
11. novembril 1934. aastal põgenes Artur Sirk Patarei vanglast ning tal aidati põgeneda Soome. Seoses pideva jälitamisega Poliitilise Politsei poolt põgenes ta 1937. aastaks Luksemburgi, kus ta 31. juulil kukkus hotelli aknast alla. 2. augustil suri Sirk kohalikus Echternachi haiglas.
On alust arvata, et tegu polnud õnnetuse või vabasurmaga, vaid poliitilise mõrvaga. Sirgule ei teostatud lahkamist, tema dokumendid on kadunud, tema raamatu käsikiri, kus ta kirjeldas Eesti poliitilist olustikku ning mahhinatsioone, oli samuti kadunud, ning tema aknast alla kukkumise ajal oli just Luksemburgis välislähetuses kolm Poliitilise Politsei agenti.
