Reformierakonna, SDE ja IRL-i häältega Riigikogus tagasi lükatud eelnõu, mis taotles VEB-Fondi materjalide avalikustamist, näitab võimuerakondade hirmu läbipaistva ja demokraatliku ühiskonna ees, ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud VEB-Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamise poolt hääletasid konservatiivid, Keskerakonna ja Vabaerakonna liikmed. Võimuerakondade saadikud hääletasid aga vastava eelnõu menetlusest välja. Eelnõu nägi ette juurdepääsupiirangute tühistamist Riigikogu VEB-Fondi uurimiskomisjoni materjalidele. Riigikogu moodustas VEB-Fondi uurimiskomisjoni 2013. aasta 12. märtsil, komisjon pidas 40 istungit ja küsitles istungitel 49 inimest.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Henn Põlluaasa sõnul õõnestab põhjendamatu salastamine ühiskonna usaldust riigiesindajate ja institutsioonide vastu ning see ei sobi kokku demokraatia ja avatuse printsiibiga.
„Usalduskriis ning lõhe inimeste ja võimulolijate vahel on niigi selgelt hoomatav. Seda usalduse kaotust on aga võimalik kompenseerida info avalikustamise, aususe ja tõe ilmsiks toomisega. Isikute privaatsusõiguse, isikuandmete kaitse vajadus ei kaalu niivõrd tõsise juhtumise puhul üles avalikkuse huvi ja ühiskondlikku kasu.“
Põlluaasa sõnul soovib avalikkus saada vastuseid VEB-Fondiga seotud küsimuste kohta. „Sündmustest on möödas umbes kakskümmend aastat, mille tõttu teabe avalikuks tulek ei kahjusta Eesti julgeolekut mingilgi viisil. Küll aga looks see ühiskonnale selge pildi afääriga seotud isikute suhtes. Kahtlemata ei ole salvestiste avalikustamine väheoluline seoses käimasolevate presidendivalimistega, sest VEB-Fondis toimunuga on otseselt seotud ka tänane presidendi kandidaat, tolleaegne Eesti Panga juht ja Fondi nõukogu liige Siim Kallas, kes väidetavalt paljusid asju enam ei mäleta või ei tea,“ ütles Põlluaas.
„Olgugi, et need asjad on tänaseks aegunud, tuleb selle afääri sooritajad valguse kätte tirida. Ainuüksi selleks, et sellistel isikutel ei oleks võimalik ausat nägu tehes kõrgetel kohtadel edasi istuda ja kandideerida veelgi kõrgematele kohtadele – näiteks presidendiks. Pealegi on salastatuse looriga varjatud isikud Venemaa poolt kergesti šantažeeritavad. See kujutab Eestile otsest julgeolekuriski ja see on kogu selle kaasuse juures äärmiselt tõsine ja murettekitav aspekt.“
Põlluaas osutab, et nii VEB-Fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra (SDE) kui ka komisjoni liige Andres Anvelt (SDE) märkisid Riigikogu kõnepuldis, et Toomas Kümmeli viimases raamatus VEB-Fondi afääri kohta avalikustatud faktid vastavad tõele. „Seda arusaamatum ja kahetsusväärsem on, et võimuerakonnad püüavad endiselt seda teemat vaiba alla pühkida.“
