Riik peab asuma põhjalikumalt jälgima, kui palju liigub Eestis Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika taustaga välismaalasi, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
„Berliini jõululaadal toimunud tapatalgute kohta on praeguseks selgunud, et surmakutsariks veoauto roolis oli varjupaigataotleja Afganistanist või Pakistanist, kes saabus Saksamaale veebruaris. Multikulti-poliitikute jaoks on muidugi tegu järjekordse üksikjuhtumiga, millel pole immigratsiooniga seost. Avatud silmadega inimestele on aga selge, et see seos saab iga rünnakuga aina enam kinnitust. Ka statistika näitab ühemõtteliselt, et terroriaktide hulk Euroopas kasvab,“ ütles Helme.
Helme sõnul ei tohiks Eesti riigi reaktsioon Euroopas toimuvatele rünnakutele piirduda ainult kaastundeavalustega.
„Me petame ennast, kui sisendame endale, et terrorismioht Eestis on madal. Madal võib ta olla veel täna, aga madal ei pruugi ta enam olla homme. Hiljuti selgus, et Haapsalus tahtis üks kvoodipagulane oma naise põlema panna, ehkki meile on kogu aeg seletatud, et Eestisse tuuakse pagulastena niinimetatud Skype’i insenere, kelle taust on põhjalikult kontrollitud,“ rääkis Helme.
„Väga tõsiselt tuleks suhtuda sellesse, et Soomes ja Rootsis elavate Lähis-Ida taustaga immigrantide visiidid Eestisse muutuvad üha igapäevasemaks. Meil puudub tegelikult ülevaade, kaua nad siin peatuvad ja mida siin teevad.“
Helme sõnul aitaks selgust majja tuua immigratsiooniaudit. „Auditi eesmärk oleks välja selgitada, kui palju liigub Eestis Lähis-Ida päritolu potentsiaalselt ohtlikke isikuid. Meie võimudel peab olema ülevaade, kes elab alaliselt siin ja kes lühiajaliselt.“
Ühtlasi võiks Helme sõnul hakata riigi piiril, sealhulgas sadamates korraldama pistelisi kontrolle Schengeni viisa omanikele.
„Nii nagu politsei püüab reididel roolijoodikuid, peaks ka piirivalve aeg-ajalt kontrollima, kes meil käivad ja millistel eesmärkidel. Jah, igasugused kontrollid maksavad ja võivad olla reisijatele ebamugavad, aga see hind on odavam kui vere hind.“
