Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud burkakeelu eelnõu tagasilükkamisega näitas suurem osa Riigikogust, et islamiterrorismi ja -tavade Eestisse jõudmise vastu ei taheta mitte midagi ette võtta.
EKRE fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust kõnealust valdkonda seadusandlikult reguleerida, aga immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.
„Islamikultuurist pärinevad tavad ja kombed, mis on Euroopasse tulnud, ei tunnista paraku sugudevahelist võrdõiguslikkust nagu Eesti kombed, kultuur ja õigusnormistik ette näevad. Naiste ahistamine kohustusega kanda burkat või niqab’i ei sobi kokku meie kommete ega väärtussüsteemiga, mistõttu nende kandmine peaks ka Eesti avalikus ruumis, nagu paljudes lääneriikides, olema keelatud. Lisaks muidugi julgeolekuaspekt, mis kaasneb isikutega, keda ei ole riietuse tõttu võimalik identifitseerida,“ ütles Põlluaas. „Nägu peitvate katete kasutamine on keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis, Austrias ja Bulgaarias. Mitmetes riikides kaalutakse nende keelustamist.“
Tänane Riigikogu hääletustulemus ja poliitikute sõnavõtud eelnõu arutelul aga näitasid Põlluaasa sõnul seda, et asjatundmatust ja ükskõiksust on Riigikogus kriitiliselt palju.
„Näiteks mõned sotsid ja reformierakondlased viisid teema mujale, küsides, miks me tahame burkakeeldu, aga ei soovi ratifitseerida näiteks Istanbuli konventsiooni, millel ei ole vähimatki pistmist mittesobivate islamitavade jõudmise tõkestamisega Eestisse, pigem vastupidi. Muu hulgas avab Istanbuli konventsioon uue immigratsioonikoridori Euroopasse,“ selgitas Põlluaas.
„Osa rahvasaadikuid avaldas imestust, kas tõesti on burkakandmine Eestis juba selline probleem, et seda peab reguleerima. Nad ei kuulanud ilmselt ettekannet või polnud lugenud seletuskirja, mis ütles selgelt, et keelu eesmärk on preventiivne, vältimaks võimalikke konflikte ja arusaamatusi tulevikus. Tark õpib teiste kogemusest. Täna on see veel võimalik. Kahjuks sai selgeks, et liialt paljudel poliitikutel puudub ettenägemisvõime.“
Põlluaasa sõnul jääb praegu loota sellele, et Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu hääletati menetlusest välja ainult seetõttu, et valitsus siiski soovib ise välja tulla samasisulise eelnõuga.
„Justiitsminister Urmas Reinsalu lubas, et saadab kuu aja pärast Riigikokku valitsuse poolse eelnõu, mis reguleerib näokatete kandmist avalikus kohas. Samas, liiga suuri lootusi ma sellele ei paneks. Nagu me mäletame, lubas valitsus tulla selle sama eelnõuga välja juba eelmise aasta alguses. Seda ei tehtud. Siis, kui me esitasime sügisel enda eelnõu, pidi valitsus esitama oma seisukohad selle kohta kuu aja jooksul. Neid ei tulnud. Lõpuks toimus õiguskomisjoni istung, kus teemat arutati. Valitsus lubas kuu aja jooksul tulla välja sarnase eelnõuga, kuid praegu me ei ole seda veel näinud,“ ütles Põlluaas. „Samas pole meile ole oluline, et seaduse sõnastus oleks täpselt selline, nagu meie oleme seda ette pannud. Meile on oluline, et see küsimus saaks positiivse lahenduse,“ ütles Põlluaas.
