Aastaid e-valimiste vastu võidelnud Keskerakond on valitsusse saades oma suhtumist muutnud, selgub peaminister Jüri Ratase väljaütlemistest meedias ja Riigikogu infotunnis.
Veel 2015. aasta 11. aprillil võttis Keskerakonna volikogu vastu avalduse, kus leidis muu hulgas, et E-valimised on julgeolekurisk, mitte edulugu ning need rikuvad valimiste ühetaolisuse nõuet.
„E-valimised [on] kui Trooja hobune, mis võib avada ukse uuele vaikivale ajastule Eesti ajaloos. E-valimised on ohtlikud ja tuleb peatada enne, kui see läheb meile maksma meie demokraatia,“ teatas kahe aasta eest Keskerakonna volikogu, mille liige oli ja on ka Jüri Ratas.
Nüüd on ajakirjanduse vahendusel selgunud, et Keskerakond toetab praeguses valitsuses e-valimiste jäämist. Veelgi enam – Jüri Ratas ütles ERRi uudistele, et ta ei ole kunagi öelnud, et e-valimised on julgeolekurisk ja ei ole öelnud ka, et need on ohtlikud.
Kui Konservatiivse Rahvaerakonna liige Jaak Madison küsis täna Riigikogu infotunnis Jüri Rataselt, millal ja mis põhjusel on Keskerakond oma seisukohta muutnud, pani Ratas tööle oma “ümmarguste vastuste generaatori” ning sedastas, et „ma olen täielikult selle mõttega nõus, et e-valimiste turvalisust, igasuguseid küberriske tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik“.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme kommenteeris Jüri Ratase meelemuutust järgmiselt: „Mul on küll selle saja päeva jooksul selgeks saanud, et Keskerakonna seisukoht sõltub tema istekohast. Kui oldi opositsioonis, siis oli üks arvamus e-valimistest, ja nüüd, koalitsioonis või valitsuses olles, on teine arvamus.“
Helme sõnul ei tohi sellistele meelemuutustele läbi sõrmede vaadata, sest inimesed peaksid ikkagi teadma, mille poolt või vastu nad valimistel hääletavad.
Pärast valitsusse minekut on Keskerakond loobunud mitmest oma varasemast seisukohast. Opositsioonis oli Keskerakond Rail Balticu vastu, aga valitsusse saades asuti projekti toetama. Kui opositsioonis oli Keskerakond haldusreformi valjuhäälne kriitik, siis nüüd ollakse reformi eestvedaja. Kui opositsioonis ei toetanud Keskerakond nn “kahe tooli” seadust, mis viib riigikogulased kohalikesse volikogudesse, siis pärast valitsusse saamist toimus Keskerakonna leeris selles küsimuses 180-kraadine pööre. Samuti võttis Keskerakond jaanuaris tagasi eelmise aasta lõpus koos Konservatiivse Rahvaerakonnaga esitatud seaduseelnõu, mis oleks seadustanud presidendi otsevalimised.
