Maaeluminister Tarmo Tamm vastas esmaspäeval riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmete arupärimisele kakskeelsuse kohta ministeeriumi ametlikus teavituskampaanias.
Arupärimise esitasid Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Sild. Arupärijad viitasid asjaolule, et seoses aprilli lõpus toimunud kalasadamate päevaga saatis maaeluministeerium laiali venekeelseid pressiteateid. Arupärijad soovisid teada, miks maaeluministeerium kui Eesti valitsusasutus, kus ametlik asjaajamiskeel on eesti keel, saadab eesti meediale ja avalikkusele välja venekeelseid pressiteateid.
Minister vastas, et ministeeriumis on olemas avalike suhete osakond ja tunnistas, et sai sellest pressiteatest teada alles pärast seda, kui antud arupärimine oli jõudnud temani. „Kui te arvate, et minister korrastab n-ö pressiteate väljastamist või millises keeles, siis ma arvan, et te ei ole õigel teel! Ma arvan, et mina ei kooskõlasta pressiteateid ja seda, mis keeles neid välja anda.”
Selle vastusega näitas minister veenvalt, et ta ei halda oma ministeeriumi allüksuste tööd piisavalt efektiivselt. Martin Helme leidis, et avalikkuse ette mineva pressiinfo üksus on üks asutuse tähtsamaid ja kui seda mitte hallata, võib tekkida kõiksuguseid komplikatsioone.
Lisaks arvas Tamm, et vaatamata sellele, et ministeeriumi ametlik suhtlemiskeel on eesti keel kui riigikeel, siis pressiteate tegemine inglise või vene keeles aitab vajaduse korral kaasa informatsiooni kiiremale levikule.
Martin Helme küsimuse peale, mis on tema joaks tähtsam kas riigikeelne asjaajamine või info kiirem levik, jäi Tamm kidakeelseks viidates vaid sellele, et sama toimub ka paljudes teistes ministeeriumides ja riigiasutustes.
Martin Helme ütles lõpetuseks, et fraktsioon ei nurisegi ühe pressiteate pärast, vaid räägib suhtumisest. „Me räägime sellest suhtumisest, mis on praegusel valitsusel eesti keele kasutusalasse ja teiste keelte paralleelsesse kasutusse Eesti riigi poolt. Ja see suhtumine ei ole läinud kuidagi paremaks võrreldes varasemate aegadega. Vastupidi, me kuuleme pidevalt seda, kuidas tulebki infot jagada, nii vene keeles, inglise keeles kui ka ma ei tea, mis keeles. Kui me tahame, et kõik oleks võimalikult hästi informeeritud, siis kui paljudes keeltes me oma riigiasutusi pidama hakkame?” küsis Helme.
