EKRE Lihula osakond käis vihmasel 02.09.2017.a. õhtul Lihula kalmistul asunud ja sealt 13 aastat tagasi pimeduse varjus teisaldatud mälestussamba asupaigas meenutamas tolleaegseid sündmusi.
Täpselt 02.09.2004 kella 21.00 paiku teisaldati sammas olenemata rahva vastuolust ja kohaliku omavalitsust teavitamatta oma asupaigast. Samal päeval oli Juhan Partsi juhitav valitsus andnud regionaalminister Jaan Õunapuule ja siseminister Margus Leivole korralduse võtta mälestussammas maha, sest „ see on Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata püstitatud ebaseaduslik rajatis, mis kahjustab Eesti mainet vaatamata selle algatajate eesmärkidele.” Nagu teame sai selline teguviis hiljem Partsi valitsuse kiire languse üheks ajendiks.
Rahvast oli tookord tulnud kohale 200 inimese ringis ja suurendatud politseijõudude toel hoiti neid tagasi. Samuti ei lastud ligi ka tolleaegset volikogu esimeest Jaak Kastepõldu ja vallavanem Tiit Madissoni.
Nüüd 13 aastat hiljem on antud sündmuste mõju Eestis pisut tuhmunud aga Lihulas mäletatakse seda päeva väga hästi ja värvikalt. Tolleaegne otsus oli ja on nende arvates ennatlik aga ühes ollakse kindel – ei kuulatud rahvast, tema arvamusi ja soove. Ka semiootikud jõudsid tookord järeldusele, et „ausambal kujutatud märgid ja tekst on allutatud rahvuslikule dominandile ega ülista kuidagi natsismi.”
EKRE Lihula osakond otsustas tõrvikute valgel seda päeva meeles pidada ja viia mälestusmärgi asupaika lillekompositsiooni ja küünlad meenutuseks ja austamaks nende meeste kangelaslikkust, kes 1940-1945 seisid vapralt Eesti iseseisvumise eest tihti täiesti lootusetus olukorras. Meenutati ka 13 aasta taguseid sündmusi, mil vist esimest korda astuti valitseva võimu poolt vastu oma rahva tahtele. See tendets on paraku aastatega aina kasvanud, mõelgem kasvõi kooseluseaduse või kvoodimigrantide vastuvõtmise läbisurumisele erinevate valitsuste poolt.
Koos EKRE Lihula osakonna liikmete ja huvilistega viibisid meenutushetkel ka tolleaegne vallavanem Tiit Madisson ,Vigala kandi mees Reemet Kasekamp ja Velise kandi mees Jaan Hatto. Nendest 2 esimest pidasid ka lühikese kõne seoses antud ausambaga ja selle saagaga. Kuid kuna ka ilm nuttis meie kangelaste pärast siis ei jäädud kauaks vaid siirduti sõbraliku kohvikupidaja juurde, kus jätkus arutelu samba üle ja ka muudel päevapoliitilistel teemadel. Õhtu lõpuks otsustati, et võimalusel hakatakse taaskord taotlema samba oma esialgsele asupaigale tagasi toomist.
