Martin Helme: kohalikel valimistel peaks valimisõigus olema ainult Eesti kodanikel

Riigikogus toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.

“Meie seisukoha järgi peaks olema valimisõigus piiratud kodakondsusega. Olukord, kus valimas saab käia ka alaline elanik, on väga haruldane. Selline olukord ei ole levinud Euroopas ega mujal maailmas. Isegi sellisel juhul, kui see oleks mujal levinud, siis arvan, et me peaksime vaatama, mismoodi on käitunud meile sarnase ajaloo ja demograafilise olukorraga riigid. Lätis, kus nõukogude okupatsiooni lõppedes oli välispäritolu inimeste osakaal veelgi suurem kui Eestis, on täpselt niisugune kord, nagu meie sooviksime kehtestada Eestis: kohalikel valimistel on valimisõigus ainult kodanikel,” selgitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

“Taasiseseisvumise ajal vaieldi Põhiseaduslikkuse Assamblees sel teemal palju ja lepiti kokku kahes erinevas lähenemises: Riigikogu valimistel on selgelt ja rangelt kodakondsusega piiritletud valimis- ja kandideerimisõigus, aga kohalikel valimistel on kandideerimisõigus küll kohalikel, kuid valimisõigus alalistel elanikel. Kuid oluline nüanss on siinjuures, et nii Põhiseaduslikkuse Assamblees kui ka põhiseaduse tekstis on kirjas paiksustsensus. Ehk alalise elaniku puhul mõõdeti seda alalisust. Varasemalt on Eestis olnud see alalisuse piirang viis aastat, st sa pead olema olnud ühe omavalitsuse elanike registris enne valimisi vähemalt viis aastat, siis sul on õigus seal valida. Praegu midagi niisugust Eestis ei ole. Praegu saab valimistel hääletada põhimõtteliselt igaüks, kes on selle omavalitsuse registris augustikuu seisuga valimisaastal, ja saab valida põhimõtteliselt iga inimene, kes on Eestis legaalselt. Neid inimesi on palju,” räägib Helme.

Valimisõiguslikke inimesi on kohalikel valimistel kokku 1 102 000. Nendest Eesti kodanikke on 919 000. Määratlemata kodanikke, kelle hulgas absoluutne enamus on n-ö halli passi omanikud ehk nõukogude okupatsiooniajal siia jäänud inimesed, on 71 000. Euroopa Liidu riikidest pärit inimesi on 28 000, nende hulgas on eraldi veel 1100 Briti kodanikku. Ja muudest riikidest pärit kodanikke, st valimisõiguslikke inimesi on Eestis 83 000, nendest 77 000 on Venemaa kodanikud.

“Sooviksin eraldi rõhutada, et Eesti riigi valimistel osaleb 77 000 Venemaa kodanikku ja 71 000 endise Nõukogude Liidu kodanikku, kellel ei ole kodakondsus määratletud. See võis tunduda vajalik või möödapääsmatu kompromiss aastatel 1990.–1991, aga 25 aastat hiljem ei ole see olukord normaalne. See näitab kahte asja. See näitab esiteks seda, et meile vaenuliku võõrriigi kodanikud osalevad aktiivselt Eesti poliitikas. Me ei pea seda normaalseks, vajalikuks ega õigustatuks. Siinsed Venemaa kodanikud, kui nad osalevad Venemaa valimistel, hääletavad ülekaalukalt ja palju kõrgema proportsiooniga kui Venemaal elavad vene kodanikud Kremli poliitiliste jõudude poolt ehk Putini poolt, nad on Putini-meelsed. Ehk siis loogiliselt võttes on nad sisuliselt Eesti-vaenulikud. Sama on määratlemata kodanikega, kelle valimisaktiivsus, tõsi küll, on madal. Nad ei saa Venemaa valimistel hääletada, aga nende lojaalsuse suhtes Eesti vastu pole meil mingisugust põhjust arvata, et nad on lojaalsemad kui need, kes on Venemaa kodakondsuse võtnud. Ja sellest lähtuvalt on üks eesmärk: anda tõuge, et siinsed määratlemata kodanikud valiksid kodakondsuse, naturaliseeriksid ennast ära ja teeksid eesti keele ja kodakondsuseksami või valiksid Vene kodakondsuse või mõne kolmanda riigi kodakondsuse,” põhjendab Helme, miks on vaja kohalikel valimistel anda valimisõigus ainult eesti kodanikele.

Eestis valib presidenti valimiskogu. “Ja valimiskogu omakorda koosneb ju suures osas kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Kui me nüüd vaatame seda, kuidas need kohalikud omavalitsused oma esindajad valivad, ja anname endale aru, et on mitmeid suuri omavalitsusi, kus väga suur protsent valijaskonnast on mittekodanikud, siis sisuliselt praeguse korra järgi osalevad Eesti presidendi valimistel ka mittekodanikud. See ei ole kooskõlas meie põhiseaduse muude väärtuste ja põhimõtetega. Kui me juba Riigikogu valimistel selgelt ja rangelt piiritleme kodakondsusega valimisõigust, siis presidendi valimistel on see ju veel rangem ehk siis valimisõigus on Riigikogu liikmetel ja kui Riigikogu ei vali ära, siis kohalike omavalitsuste volikogude saadikutel, kes muide peavad olema ka kodanikud. Nii et see on ka nüanss, mida tuleks teadvustada. Meie erakond tahaks, et presidendivalimised oleksid rahvavalimised või otsevalimised, aga kui ta praegu on sellises süsteemis, nagu ta on, siis näeme probleemi, et presidendivalimistel osalevad mittekodanikud,” lisas Helme.

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama