Tartu ja Tallinna haiglajuhtide idee luua 2025. aastaks Eestile üks ühtne ülikoolihaigla on risti vastupidine sellele, mida Eesti meditsiin vajab, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.
„Idee taga on Eesti kaks suurimat haiglat, kes kahepeale kokku võtavad juba täna umbes kolmandiku kogu meie meditsiinile minevast rahast. Algatajad ei varjagi, et kogu projekti eesmärk on konsolideerida turgu ehk vähendada konkurentsi. Sisuliselt tahetakse muutuda Eesti tervishoiumaastikul monopoolses seisus olevaks haiglaks, kes kahmab endale suurema osa sellest miljardist, mis maksurahana ravile kulutatakse,“ ütles Helme.
„Jutt, et taoline hiigelmonstrum oleks patsiendile kasulik, on selge vale. Juba täna näeme, et konkurentsi puudumise tõttu ei huvita suurhaiglaid ei patsientide ega arstide, ammugi mitte õdede heaolu. Hea on ainult ehitajatel, aparaatide müüjatel ja juhtkonnal. Arstid põgenevad sellise süsteemi eest Soome. Kas patsiendid peaks järgi minema? Eesti on juba praegu Euroopa Liidu riikide seas esikohal nende inimeste osakaalu poolest, kelle jaoks arstiabi on pikkade järjekordade või kauguse tõttu elukohast kättesaamatu.“
Helme sõnul on haiglajuhtide toodud näited Soome ja Rootsi sarnastest konsolideerimistest Valga ja Põlva haiglate sünnitusosakondade sulgemise taustal mõeldud pigem lollide püüdmiseks.
„Soomes või Rootsis võib tõesti olla nii, et kui suur ülikoolihaigla võtab väiksemad haiglad oma filiaalideks, siis see kasvatab kohalikul tasandil arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Eestis suurhaiglate juhtkond ja sotsiaalministeerium „nii rumalad“ ei ole, et hakkavad regionaalset tervishoidu edendama. Selle asemel pannakse kohalikud haiglad kinni ning tuuakse sealne raviraha keskusesse.“
Helme leiab, et Eesti tervishoid vajab kahe suure haigla kõrvale konkurentsi, et nii patsiendil kui ka personalil oleks võimalik rahamasinaks muudetud asutustes jalgadega hääletada.
„Ehk siis hakkaksid meie arstid lõpuks Soomest tagasi tulema. Konkurents, mitte monopoliseerimine, on võti teenuse kvaliteedi ja patsiendikeskse lähenemise paranemiseks, samuti raviks mõeldud raha võimalikult efektiivseks kasutamiseks,“ ütles Helme.
