Tervitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressile

Tallinnas, Rahvusraamatukogus 06.04.2014. a.

Lugupeetud kongressi delegaadid ja külalised!

On suur rõõm tervitada meie enam kui seitsme tuhande seitsmesaja liikmega erakonna esindajaid ja austatud külalisi!

Oleme liikmete arvult neljas erakond Eestis. Peale aastatepikkusi kohtuprotsesse meie eelkäija Rahvaliidu – vastu oleme suutnud taas koonduda meie uue juhatuse ümber ning sisuliselt ainukese rahvuslikke ning konservatiivseid väärtusi kandva rahvaerakonnana osaleme Eesti Vabariigi tuleviku kujundamisel.

Järjest globaliseeruvas maailmas oleme jõudnud arenguteni, kus üks riik oma rahvuskaaslaste kaitsmise sildi all on okupeerinud osa suveräänse riigi territooriumist.

Venemaa president on teatanud, et tema uus suund on ajalooliste Vene alade taasliitmine Venemaaga ja selle suuna on heaks kiitnud ka endine NSV Liidu president Gorbatšov. Putini sõnul kehtisid riigipiirid Ukrainaga ainult tingimusel, et tegemist oli Venemaa suhtes sõbraliku naabriga.

Ei ole kahtlust selles, et ka Balti riigid kuuluvad nende hulka, keda Venemaa president oma kõnes võis silmas pidas. Sellele tõsiasjale on tähelepanu juhtinud näiteks endine USA välisminister Hillary Clinton.

Taas iseseisvumise poole püüdes andsime endile aru, et meie püüdluste pandiks saab olla tihe koostöö kolme Balti riigi vahel, samuti integreerumine rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Liit ja NATO. Oleme suutnud need eesmärgid realiseerida ja väljakujunenud geopoliitiline olukord täna muudab meie sõjalise ründamise väheusutavaks.

Me teame, et kolme Balti riigi tekkimine oli seotud Euroopa riigipiiride kujunemisega Esimese maailmasõja järel. Eelmise sajandi 20.–30. aastatel ei suudetud toimivat koostööd kolme Balti riigi vahel luua. Ühise saatuse tõi meile Molotov-Ribbentropi sobing, mis nihutas Balti riigid Venemaa huvisfääri.

Tuletame meelde, et Teise maailmasõja järel olid Baltimaad ainukesed, kes kaotasid oma iseseisvuse tervelt pooleks sajandiks. Juba enne taasiseseisvuse väljakuulutamist hakkasime intensiivselt otsima võimalusi Balti koostööks.

See sai teoks 12. mail 1990. a, kui Toompea lossi valgesse saali kogunesid kolme Balti riigi pead, pea- ja välisministrid, nõunikud ning eksperdid. Allkirjastati Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ning koostöö deklaratsioon. Balti Riikide Nõukogu väga aktiivse tegevuse tulemusena arutati läbi ja võeti vastu ligi 100 dokumenti. Nende kaudu teavitati kogu maailma meie püüdlustest saada taas vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

7. ja 8. novembril 1991. a kirjutati Tallinnas alla Balti Assamblee asutamisürikutele. Esimene korraline istung peeti 1992. aasta algul Riias.

31. oktoobril 1993. a asutati Balti Nõukogu.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on näidanud head eeskuju ja initsiatiivi Balti koostöö edasiarendamiseks. Pean silmas nn Bauska deklaratsiooni Eesti, Läti ja Leedu rahvuslaste koostöölepingut, mis allkirjastati Balti keti 24. aastapäeval.

Kolm rahvuslikku erakonda lubasid teha igakülgset koostööd selleks, et valgustada teed uueks rahvuslikuks ärkamiseks ja kaitsta oma rahvaid rahvusteülese globaliseerumise eest.

Meie erakonna nägemuseks on demokraatliku elukorraldusega omariikluse säilitamine ka tulevikus. See eeldab tasakaalu leidmist nii rahvuslike, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide kui ka keskkonnahoiu vahel. Kõige suuremaks väljakutseks on see, et Eesti rahvas suudaks ennast taastoota.

On mõistusevastane, et meie parimas eas inimesed ei suuda leida rakendust kodumaal ja on sunnitud tööd otsima välisriikides. Tagasi pöörduvad vähesed, ja eriti vähe just naised.

Me astusime Euroopa Liitu iseseisva ja suveräänse Eesti Vabariigina. Möödunud aastakümnete jooksul oleme aga liikunud föderaalse Euroopa suunas. Järjest sagedamini toimub nõupidamisi, kus idealiseeritakse Euroopa Föderatsiooni ja leitakse, et Euroopa Liit oma praeguse 28 liikmesriigiga on liiga killustunud selleks, et vastu seista muu maailma suurriikide ambitsioonidele.

Samas pärsiks Euroopa Föderatsioon oma rahvaste, eeskätt väikerahvaste õigusi oma saatuse määramisel, võtaks neilt õiguse olla oma maa peremees, soodustaks rahvaste ja kultuuride sulandumist. Kultuuriline paljusus on aga inimkonna rikkus.

Meil Eestis on riigivalitsemise teatepulk üle antud nooremale generatsioonile, kes on üles kasvanud juba iseseisvas Eestis. Oleme saanud kogu meie iseseisvusaja ühe noorema valitsuse. Kuigi uute valimisteni jääb vähe aega, on kõigi meie ootused suured.

Lugesin Taavi Rõivase intervjuud 22. märtsi Päevalehest.

Mind rõõmustas, et noor peaminister tunnistab põlvkondade sidususe vajadust, rõhutades isegi, et see on väga vajalik! Paar aastakümmet tagasi oli eelmise generatsiooni loosungiks „plats puhtaks“ ja selle loosungi tuules tuldi ka võimule.

Täna oleme jõudnud nii kaugele, et Eesti majanduskasv on praktiliselt seiskunud. Väikeriigi jaoks on see eriti murettekitav, sest arenguks on meil vaja oluliselt kõrgemaid arengunäitajaid kui suurriikidel.

Ohusignaaliks on ka see, et eelmisel aastal kukkus Eesti maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tervelt viis kohta.

Kuidas minna edasi?

Ühinen nende majandusanalüütikutega, kes soovitavad meie riigi edasisel arendamisel silmas pidada järgmist:

• võtta selge suund allhankemaa staatusest väljarabelemiseks. Olla võimelised ise tootma ja eksportima, kusjuures eksporti kindlustavad ettevõtted peaksid reeglina põhinema kohalikul kapitalil.

• Võtta orientatsioon Aasia ja Ladina-Ameerika turgudele. Ainult Euroopa ühisturust jääb väheseks, eriti olukorras, kus viimase viie aasta jooksul on tervikuna Euroopa Liidu majanduskasv olnud praktiliselt olematu.

• Ettevõtetele on oluline senisest suurem poliitiline stabiilsus. Kui antakse lubadusi ja tehakse plaane, siis tuleb nende juurde ka jääda. See on ettevõtluse arengu üks postulaatidest. Ettevõtted vajavad kindlustunnet tuleviku suhtes. Eesti riik vajab oma arenguks kindlat arengukava ja selle realiseerimise juurde tuleb ka jääda.

• Maaelu ennaktempos arendamiseks tuleb luua kõik vajalikud õiguslikud ja majanduslikud eeldused Eesti maaelule omaste väiketalude ja keskmise suurusega ettevõtete arenguks ning peatada maa müük väliskapitalile.

Lugupeetud kongressist osavõtjad!

Arengu aluseks on rahu ja stabiilsus. Kui keegi kõrge ametnik ähvardab ühe suurriigi muuta radioaktiivseks tuhaks, tekib küsimus, kuidas on selline asi XXI sajandil võimalik?

Selline üleolev mõtteviis ei saa tekkida üle öö ja ainult ühe inimese peas. Põhjuseid tuleb otsida vastava riigi juhtide mõtteviisist.

Lubage mul väljendada lootust ja veendumust selles, et Eesti jätkab arvestatava liikmena nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil ja ühiste jõupingutustega suudame mõistuse juurde tuua ka need, kes panustavad sõjale ja vägivallale.

Tahame olla iseseisev riik Euroopa Liidu riikide peres!

Tänan tähelepanu eest!