Eesti on kaitsetu: kaitseminister Luigel ei olnud riigikogule ühtki julgustavat uudist

Riigikogu infotunnis küsis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees, EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kaitseminister Jüri Luigelt, kui aktiivselt on kasutanud Eesti võimalust kasutada NATO transpordilennukit Boeing C-17.

2009. aastal ühines Eesti NATO SAC-programmiga, mis lubab Eestil korraldada transpordilennukil Boeing C-17 inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja tagasi 45 tunni ulatuses aastas. Programmis osalemise kogukulu on ligikaudu 43 miljonit ja seda tasutakse 26 aasta jooksul.

Põlluaas päris kaitseministrilt, kui efektiivselt on seda võimalust kasutatud. “Kas reaalsetest vajadustest lähtuvalt on Eestil mõttekas ka edaspidi selles programmis osaleda või tasuks kasutamata summad mõttekas suunata need mõne muu kaitsealase vajaduse katmiseks?” tundis EKRE aseesimees huvi.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et C-17 on tõepoolest mahukas transpordilennuk, mida Eesti kasutab oma võitlejate viimiseks rahvusvahelistele missioonidele, aga mitte ainult. “Me oleme seda kasutanud näiteks soomusmasinate CV90 transpordiks. Me oleme seda kasutanud ka näiteks tankitõrjerakettide Javelin transpordiks. Nii et me kasutame seda üsna aktiivselt. 2016 kasutasime ära kõik endale ettenähtud lennutunnid ja suure tõenäosusega kasutame ka 2017 neid lennutunde, kõik lennutunnid ära,” kinnitas kaitseminister.

EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme päris seepeale, kui reaalne on, et Eesti saab neid lennutunde kasutada ka olukorras, kui Eestis on mingi konflikoht Venemaaga. “Kas meil on olemas ka plaan või kas selle programmi hulka kuulub plaan, et see transport on kasutatav olukorras, kus võidakse seda lennukit rünnata? Kas lennukil on õhuturve?” küsis Helme.

Kaitseministri sõnul ei ole mingeid piiranguid, mis puudutab Boeing C-17 kasutamist kriisiajal. “Üks teema on sõjalised kriisid, aga on ka võimalik, et meil on vaja seda transpordilennukit kasutada tsiviilkriiside ajal, kus meil on näiteks vaja mingist piirkonnast ära tuua suur hulk Eesti Vabariigi kodanikke, mingisuguse loodusõnnetuse puhul näiteks. Nii et selles mõttes on see kindlasti vajalik võime,” selgitas Luik.

Põlluaas kommenteeris, et Leedu sai või on saamas USA-lt Patriot raketid ja Lätisse saabuvad ajakirjanduse andmetel 70–80 kaitse- või lahingukopterit. “Eesti probleemid on täpselt samasugused: meil puudub õhutõrje ja rannikukaitse. Kas teil on Eesti rahva jaoks mõnda sarnast head uudist, mis aitaks Eesti kaitsevõimet tugevdada?” küsis Põlluaas.

“Tõepoolest, õhukaitse on meie jaoks üks väga oluline teema. Eestil endal on ainult lühimaa õhukaitse võimekus. Mis puudutab Läti ja Leedu näiteid, siis Läti 70–80 helikopterit on täielik valeinformatsioon, midagi sellist seal ei ole. Mis puudutab Leedut, siis Patriot raketid viidi sinna õppuste eesmärgil väga lühikeseks ajaks ja on sealt praeguseks juba lahkunud. Aga see probleem on iseenesest olemas. See on üleval ja me tegeleme sellega nii palju kui võimalik, nii palju, kui on meie võimuses, ja nii palju, kui on loomulikult see finantsiline võimalus, mis meil on. Loomulikult peame läbirääkimisi ka oma liitlastega sellel teemal,” kinnitas kaitseminister Luik riigikogu ees.

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama