Täna tutvustasid siseminister Mart Helme ning siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus välismaalaste seaduses ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise korras kavandatavaid muudatusi – sellega soovitakse vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, muuhulgas plaanib riik hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ning panna vastutuse reeglite järgimise eest tööandjale.
Kuna lühiajalise töötamise registreerimise taotluste arv on varasemate aastatega võrreldes kõvasti tõusnud, tuleb võtta kasutusele karmimad nabinõud, et asja kontrolli all hoida.
Valitsuse kehtestatud piirarv 1315 inimest täitus juba jaanuari alguses ning sellepärast kasutavad tööandjad alternatiivina õigust välismaalasi lühiajaliselt tööle kutsuda.
Juuni lõpu seisuga on sel aastal esitatud üle 18 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, prognoosi kohaselt on taotluste arv aasta lõpuks umbes 30 000.
Siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse ja siseministri määruse muudatused, millega tuleb välistööjõudu kasutavatel ettevõtetel arvestada.
“Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Ettevõtjatel on õigus kasutada välismaist tööjõudu, kuid kasutades mõnda välismaalaste seaduses ettenähtud soodsamat välistööjõu võimalust, peab ta olema valmis tõendama seaduses ette nähtud tingimustele vastavust,” rääkis siseminister Mart Helme pressiteate vahendusel.
Mart Helme rääkis pressikonverentsil, et kui piiril kontrollitakse Ukraina kodanikku, kelle kotis on kellu, vaaderpass ja tööriided, siis on selge, et ta ei tule Eestisse päikest ja mudavanni võtma, vaid tööle.
Kavas on laiendada tööjõudu tegelikult kasutava ettevõtte kohustusi, hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ja pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15-le.
Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist 2019 ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused juba selle aasta septembrist.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on lühiajalise töötamise korrektselt vormistamata jätmise tõttu jäänud riigile laekumata 2018. aasta algusest kuni 2019. aasta märtsi lõpuni 8,7 miljonit eurot.
