Konservatiivne Rahvaerakond esitas haldusreformi seaduseelnõusse kuuskümmend parandust, et muuta koalitsiooni kavandatud reform sisuliseks.
Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on haldusreformil positiivne mõju ainult siis, kui muutub ka omavalitsuste rahastamine, täpsustatakse nende ülesanded ja õigused ning suurendatakse fiskaalautonoomiat.
„Vastasel juhul on tegemist vaid formaalse omavalitsute piiride muutmisega, pelga reformiga reformi pärast, mis ei täida ega saagi täita esitatud eesmärke. Valitsus- ja koalitsiooni esindajate lubadused, et need üliolulised küsimused vaadatakse üle kunagi hiljem, ei ole tõsiseltvõetavad,“ ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
Tulumaks
Konservatiive Rahvaerakond ettepaneku, et maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuks senise 11,6% asemel 15% elanike tulumaksust.
Henn Põlluaasa sõnul on kohaliku omavalitsuse tulubaasi kasv peamine vahend omavalitsuste arenguks. „Omavalitsusüksuste piiride ümberjoonistamine ning ühekordsed ühinemistoetused ei tõsta omavalitsuste jätkusuutlikkust. Vaja on sisulisi muutusi. Kriisi tingimustes vähendati omavalitsuste rahastamist ja seda ei ole tänaseni taastatud. Tõeline võimekuse kasvatamine ja ülesannetega toimetulek algab sellest, et omavalitsustele eraldatakse riigieelarvest suurem osa. Tulubaasi tõstmine võimaldaks luua ka ettevõtluseks sobivat infrastruktuuri ja toetada majanduslikku aktiivsust omavalitsustes. Just töökohtade olemasolu ja ettevõtluse edenemine hoiab paljusid omavalitsusi inimestest tühjenemast. Nii Eesti Linnade kui Maaomavalitsuste Liit on soovinud samuti haldusreformi seaduse eelnõus näha konkreetseid ettepanekuid omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks,“ ütles Põlluaas.
„Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti omavalitsuste fiskaalautonoomia üks väiksematest. Tulumaksulaekumise tõstmine 3,4% võrra ja fiskaalautonoomia suurendamine omavalitsuste sõltuvuse vähendamiseks keskvalitsusest, võimaldab omavalitsustel tõsta teenuste taset, spetsialiseeruda vajadusel ka avalike teenuste pakkumisel, misläbi tekib konkurents omavalitsuste vahel ning tõuseb omavalitsusüksuste atraktiivsus ja elanike arv ning lõppkokkuvõttes suurenevad ka maksutulud.“
Valdade suurus ja vabatahtlik ühinemine
Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku tühistada haldusreformi seaduseelnõus kehtestatud omavalitsuse miinimum (5000 elanikku) ning soovituslik suurus (11 000 elanikku).
„Mõlemad on laest võetud arvud. On selge, et mõnesaja elanikuga omavalitsused ei ole jätkusuutlikud, kuid statistika näitab, et 2000-3000 inimesega omavalitsused on mõistliku rahastuse korral igati eluvõimelised. Selles suuruses ei oma juhtimiskulud enam märkimisväärset osa. Euroopas on näiteid riikidest, kus on tuhandeid väikesi omavalitsusi. Omavalitsuse elanike arvu ja suuruste kehtestamine seadusega eirab põhiseaduses sätestatud omavalitsuste autonoomia põhimõtet. Samuti saab omavalitsuste ühinemine toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel, mille soodustamiseks on riigil võimalik alati teatud „porgandeid“ pakkuda,“ ütles Põlluaas.
Rahvaküsitlus
Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku, et kui valdade ühinemine pannakse rahvahääletusele, siis on selle tulemusega arvestamine omavalitsuse kohustuslik. „See samm suurendaks kohalikku demokraatiat ning vähendab võimalust, et ühinemine toimub vastu kohalike elanike tahet,“ ütles Põlluaas.
Vallajuhtide hüvitis
Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku vähendada ühinemisel töö kaotavate omavalitsusjuhtide hüvitist aastapalga pealt poole aasta palga peale.
„Meie arvates on tosina kuupalga maksmine tõlgendatav omavalitsusjuhtide mõjutamisena, et nad ühinemisprotseduuridega kergemini nõustuksid. Me ei kiida sellist riigi raha laiali jagamist heaks. Ühinemistoetust tuleks kasutada ühinemise läbiviimiseks ja sihtotstarbeliselt investeeringuteks, mitte kohatult suurte hüvitiste maksmiseks,“ ütles Põlluaas.
Eakate nõukogu
Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku moodustada Soome riigi eeskujul omavalitsuste juurde eakate nõukogud. Sarnane nõukogu toimib ka Viljandis.
„Haldusreformiga muutuvad omavalitsused suuremaks. Sellega seoses on ette näha pensionäride olukorra halvenemist ainuüksi halvema teenuste kättesaadavuse tõttu, sest teenused koonduvad üha rohkem tõmbekeskusesse. Muudatusettepanek aitab parandada info liikumist omavalitsuse ja eakate vahel,“ ütles Põlluaas.
„Selline nõukogu aitaks kohalikul omavalitsustel kergemini saada tagasisidet eakate probleemidest. Soomes on selleks loodud vajalik õiguslik raamistik ning nõukogud töötavad juba aastaid. Eakate nõukogude loomine annaks tunnistust ka Eesti liikumisest inimsõbralikuma ühiskonna poole.“
