Esmaspäeval ja teisipäeval andis EKRE fraktsioon erinevatele ministritele üle neli arupärimist. Kaks neist puudutas pankrotti läinud lennufirmat Estonian Air. Esimene oli suunatud peaminister Rõivasele ja käsitles Juhan Partsi sobilikkust Euroopa Kontrollikotta. Estonian Airi maksejõuetuse ja süstemaatilise halva majandamise eest vastutab loomulikult kogu valitsus, kuid eelkõige lasub vastutus valdkonna ministril. Juhan Parts sai majandus- ja kommunikatsiooniministriks aprillist 2007 ja püsis sellel kohal kuni märtsini 2014. Just Partsi ajal toimus Estonian Airi taasriigistamine, korduvad rahasüstid firma pankroti vältimiseks, aga ka erakordselt ebaõnnestunud personalivalikud nii Estonian Airi nõukogusse kui tegevjuhi kohale. On selge, et Juhan Parts pole adekvaatne valik antud ametikohale esitamiseks. Miks seda aga siiski tehakse, küsib fraktsioon peaministrilt?
Teine arupärimine oli suunatud majandus- ja taristuminister Kristen Michalile ja puudutab uue riikliku lennufirma Nordic Aviationi käivitamist. Seoses Estonian Airi pankrotiga on Eesti maksumaksja pidanud kandma väga ulatuslikku kulu. Eksisteerib oht, et ka uus riiklik lennufirma kordab samu vigasid, mis viisid Estonian Airi tegevuse lõpetamiseni. EKRE fraktsioon tahab teada: Milliseid eelarvevahendeid on riik juba kulutanud ja plaanib nähtavas tulevikus kulutada seoses Nordic Aviation Groupi asutamisega? Kas Nordic Aviation saab või on saanud enda kasutusse mingeid Estonian Airi varasid või vahendeid, kas ta võtab üle mingeid Estonian Airi lepinguid? Mil moel erineb Nordic Aviation Groupi äriplaan Estonian Airi omast, et oleks välistatud Estonian Airi maksejõuetuse kordumine uues firmas? Kuidas on tagatud, et ka uue firma puhul ei selguks mõne aasta pärast, et riigi poolt firmasse paigutatud vahendid kuulutatakse keelatud riigiabiks? Kas Teie hinnangul lubavad Euroopa Liidu reeglid Eestil üldse pidada riikliku lennufirmat, kui ei, siis kas peate võimalikuks nende reeglite muutmist? Kas ministeerium on teinud Estonian Airi tegevuse lõpetamisele viinud sündmuste kohta analüüsi, kui jah, siis millistele järeldustele on jõutud?
Kolmas arupärimine puudutas mõningate välisdiplomaatide sekkumist Eesti siseasjadesse ja anti üle välisiminister Marina Kaljurannale. 03.11.2015 Õhtulehe arvamuse rubriigis ilmus USA saatkonna ajutise asjuri Chever Voltmeri artikkel „Rassism puudutab meid kõiki“. Sellega seoses palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele §-le 139 vastata järgnevatele küsimustele: Kas välisdiplomaadi sekkumine Eesti siseasjadesse on kooskõlas rahvusvaheliste tavade ja Viini diplomaatilise konventsiooniga?Kuivõrd võib sellega kooskõlas olevaks pidada diplomaadi väidet nagu oleks meie avalikkuses diskussiooni tekitanud õppefilm Euroopa naaritsast varjamatult rassistlik? Kas Te ei käsitle USA diplomaadi seda filmi taunivat seiskohta sekkumisena meie riigi siseasjadesse? Kas me peame diplomaadi artiklit käsitlema ähvardusena loobuda NATO lepingu omapoolsest täitmisest USA poolt?
Neljas arupärimine kaitseminister Hannes Hansole puudutas aga mõnete kõrgete ohvitseride sekkumist Eesti poliitikasse. Kaitseväe teenistuse seadus § 123 ütleb selgelt, et tegevväelane ei tohi teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega ning kasutada käsuõigust ega distsiplinaarvõimu erakondlikes huvides. 04.09.2015 levis uudiste portaalides ja suurimates meediaväljaannetes Postimees, Delfi ja Päevaleht Kaitseväe juhataja Riho Terrase sõnavõtt 01.09.2015 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste avaaktusel, kus hr Terras lausus: “Lisaks Venemaa agressiivsele käitumisele on üheks murettekitavaks aspektiks ka pagulastega seonduvad pinged ühiskonnas. Üheks julgeolekuriskiks on kujunemas mõnede survegruppide pime sallimatus pagulaste suhtes.” Tegemist on selgelt väga tugeva sekkumisega igapäevapoliitikasse ning on üheselt poliitiliste vaadete levitamine alluvate ees ehk siis lisaks veel poliitilisele sõnumile annab ka väga kindlad suunised võtmaks seisukohta immigratsiooniküsimustes kaitseväelaste ning kaitseliitlaste seas. Paraku polnud see viimane juhtum, kuna õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien tundis sotsiaalmeedia postituse vahendusel 28.10.2015 häbi ja piinlikkust oma rahvuskaaslaste pärast, kes olevat Tallinnas liitlassõdureid nii verbaalselt kui ka füüsiliselt rünnanud. Kahjuks pole siiani välja toodud ühtegi näidet reaalsest juhtumist, mis annaks kinnitust just rassismist motiveeritud rünnakust.
Antud juhul oli ka see sekkumine igapäevapoliitikasse, kus kuulujuttudel põhineval infol võetakse seisukohti, mis mõjutab väga tugevalt poliitilist diskussiooni. Sellega seoses palus fraktsioon kaitseministrilt aru: Kas Teie hinnangul on seadusega kooskõlas tegevväelaste sõnavõtud aktuaalsetel poliitilistel teemadel? Kas valitsus või Kaitseministeerium on andnud Kaitseväele ja/või Kaitseliidule suuniseid võtmaks seisukohti poliitilistel teemadel, eelkõige migratsiooni teemal? Kuidas hindate Urmas Reitelmanni juhtumi valguses Riho Terrase ja Jaak Tarieni sõnavõtte, kus esimeses juhtumis oldi kriitiline teostatava immigratsioonipoliitika suhtes, kuid Kaitseväe juhataja ja õhuväe ülem jällegi andsid selgeid suuniseid aktsepteerima valitsuse poliitikat ja kritiseerid valitsusega erimeelt olevaid poliitilisi organisatsioone ja inimesi? Kas teie hinnangul ei ole tegemist tsiviilkontrolli põhimõtte rikkumisega või veelgi hullem, banaanivabariikliku olukorraga, kus kõrgemad sõjaväelased pannakse ajama valitsuse poliitikat?
