Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon on fraktsiooni esimehe Martin Helme kinnitusel teisipäeval riigikogus arutusele tuleva Kreeka kolmanda abipaketi vastu.
“Kategooriliselt vastu,” ütles Helme BNS-ile vastuseks küsimusele, milline on EKRE positsioon Kreeka abipaketi suhtes. “Viga tehti loomulikult juba Kreeka esimese ja teise abipaketi andmisega,” sõnas Helme. “Praegu need, kes toetavad kolmandat abipaketti, mätsivad kinni oma varasemaid vigu, aga see on väga-väga kulukas lõbu Eesti maksumaksjale ja see tegelikult ei aita Kreekat,” tõdes ta. Helme hinnangul aitaks Kreekat eurotsoonist lahkumine ja võla restruktureerimine.
Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul fraktsioon pigem ei toeta teisipäeval riigikogus arutusele tulevat Kreeka kolmandat abipaketti. Herkeli jutt jäi taaskord ümaraks, kuid pigem paketi suhtes eitavaks. “Praegu nende materjalide põhjal ei paista mulle küll mingeid kaalukaid põhjuseid, miks me oma esialgset seisukohta, mis on kriitiline nende abipakettide jätkamise suhtes, et me seda muutma peaksime,” ütles Herkel BNS-ile. “Me pigem ei toeta ja ei näe sellisel tegevusel perspektiivi.”
Oma vastuseisu Kreeka kolmandale abipaketile on väljendanud ka Keskerakond.
Riigikogu täiskogu arutab teisipäeval toimuval erakorralisel istungil Kreeka kolmanda abipaketi küsimust. Eesti on üks väheseid eurotsooni liikmesriike, kus Kreeka abipakett peab saama ka parlamendi heakskiidu. Sama nõue kehtib veel Hollandis, Maltal, Saksamaal, Slovakkias ja Sloveenias.
Lisaks kõigel muule on rikutud head parlamenditava, sest arutelu paisati Riigikogu täiskogu ette kiirkorras ja saadikutele ei jäetud piisavalt aega sellega tutvumiseks ega muudatusettepanekute tegemiseks. Kinnitatud memorandumi tõlge pole siiani saadikuteni jõudnud, selle asemel oli esitatud kiiruga tõlgitud toorikvariant. See näitab ilmekalt, et Vabariigi Valitsus peab Riigikogu jätkuvalt kummitempliks, kes kõik Stenbocki majast tuleva kiiresti heaks peab kiitma.
