Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon pärib haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt aru, miks kavatseb riik lõdvendada eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumeid ning süvendab ükskõiksust eesti keele õigekirja suhtes.
„Haridusministeeriumi kava viia eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja, ei devalveeri mitte eesti keele eksamit üldiselt, vaid on tõlgendatav eesti keele positsioonide jätkuva õõnestamisena. See muudatus paigutub ühte ritta keelenõuete leevendamisega venekeelsetes koolides, kohtutes, relvaeksamil, samuti ideega anda halli passiga venelastele Eesti kodakondsus,” ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
„Mure laste emakeele oskuse pärast olema põhiseaduslik prioriteet. Suhtumine, et riigieksami ühes osas hinnatakse ainult loetust aru saamist ja mitte õigekirja, annab ühiskonnale signaali, et õigekirja tundmine on mõningatel juhtudel mittevajalik. Haridusministeeriumi plaan süvendab ükskõiksust eesti keele suhtes.“
Helme sõnul soovib fraktsioon minister Repsilt selgitust, miks on eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamisel lähtutud vildakast eeldusest, et funktsionaalse lugemisoskuse kontrollimine välistab nõude kontrollida ka antud eksamiosa õigekirja.
„Samuti soovime kuulda haridusministri selgitust, milline on antud muudatusest tulenev kasu õpilaste eesti keele oskusele ning millised ametnikud või eksperdid on andnud soovituse muudatus läbi viia,“ ütles Helme.
