Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ja samasse fraktsiooni kuuluv Jaak Madison kirjutasid Facebookis, et president Kersti Kaljulaidi vastumeelsus Konstantin Pätsi ausamba rajamise suhtes väärib tunnustust.
“Väga positiivne avaldus presidendi poolt,” kommenteeris Põlluaas Kaljulaidi seisukohta, mille ajaleht Sakala avaldas. “Isikule, kes sooritas riigipöörde, kehtestas autoritaarse korra, keelustas erakonnad, vangistas enda poliitilised oponendid ja saatis laiali riigikogu, on riigikogu juurde ausamba püstitamine võrdne demokraatiale näkkusülitamisega.”
“Selles küsimuses mina kiidan presidenti ning tunnustan julguse eest tuua välja Konstantin Pätsi kehtestatud autoritaarse riigikorra traagilisust iseseisvuse kaotamisel,” märkis ka Madison.
President Kersti Kaljulaid ütles meediale, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.
“Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval… ma ei läheks seda avama,” ütles Kaljulaid Sakalale.
Kaljulaid selgitas, et Pätsi ajal erines poliitikute suhtlus rahvaga suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ning vaba ajakirjandust. Ühtlasi andis Kaljulaid mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks nii Konstantin Pätsi kui ka Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord.
“Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks,” rääkis Kaljulaid Sakalale. “Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem – oli probleem ka toona.”
