Hoidkem Eesti rahvusriiki!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress kutsub üles sõlmima ühiskondlikku kokkulepet immigratsiooni pidurdamiseks ja Eesti rahvuskodu hoidmiseks.
Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi eesmärk eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Riigikogu valimiste järel kunstlikult ülesköetud hüsteeria annab tunnistust sellest, et põhiseaduse järgimine ei ole ühiskonnas enam iseenesestmõistetav.
Pärast kahe rahvuskonservatiivse erakonna jõudmist valitsusse ning koalitsioonipartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt hoitakse immigratsioonipoliitika järgmise nelja aasta jooksul Eesti kontrolli all ja tõhustatakse piirikaitset, on multikultuursust toetavad poliitilised jõud algatanud Eesti rahvusriikluse põhimõtteid ründava kampaania, millega sisuliselt kutsutakse üles muutma meie maa läbikäiguhooviks. Tegemist ei ole enam poliitilise võitluse, vaid põhiseadusliku korra õõnestamisega.
Juhime tähelepanu, et immigratsioon Eestisse on viimase kolme aasta jooksul hüppeliselt suurenenud. Kui 2016. aastal väljastati välismaalastele ligi 1800 ajutist tööluba, siis 2017. aastal väljastati töölube juba pea 7500 ning 2018. aastal umbes 18 500. Need arvud viitavad Reformierakonna valitsemisajal alanud praktikale, mille kohaselt muudetakse sisserännet reguleerivaid seadusi järk-järgult leebemaks, põhjendades seda tööandjate survega.
Lisaks ajutisele tööjõule saabuvad siia Ukrainast ja Venemaalt immigrandid, kes saavad Eestis kohe elamisloa ning tegelik immigrantide hulk võib olla ametlikust arvust märkimisväärselt suurem, seda ka põhjusel, et Eesti lõunapiiril ja sadamates puudub piirikontroll. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 10 000 illegaalse töötaja. Peale selle on välistudengite hulgas sadu inimesi, kes ei ole tulnud Eestisse mitte teadmisi omandama, vaid kasutavad siinseid kõrgkoole Schengeni viisa hankimiseks.
Leiame, et Eesti vajab ühiskondlikku kokkulepet, mille kohaselt ei tohi riik anda järele survele lahendada majanduslikke probleeme odava tööjõu impordiga. Odava võõrtööjõu kasutamine pidurdab palgakasvu ja innovatsiooni majanduses, paneb riigi madala palga lõksu ning suurendab meie inimeste väljarännet. Samuti piirab see Eestist välja rännanud inimeste tagasituleku võimalusi.
Ka Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestisse tööränne. Eestisse jäi pidama küll vaid iga seitsmes sisserännanu, aga aastakümnete jooksul viis see tohutu, Euroopa mõistes pretsedenditu ulatusega immigratsioonini – ligi 30% Eesti elanikkonnast on võõrpäritolu.
Stabiilsemad on alati olnud need ühiskonnad, kus elavad koos sarnase ajaloo, usu, rahvuse või muu taustaga inimesed. Eesti ei saa endale lubada, et kümne aastaga saabub riiki juurde Tartu linna jagu võõrpäritolu inimesi. Ärme unusta, et riik ei ole suutnud siiani lahendada okupatsiooniajast pärandiks saadud lõimumisprobleeme.
EKRE kongress kutsub kogu Eesti ühiskonda üles kaitsma meie põlisrahva omariiklust ja otsima tööjõuprobleemidele alternatiivseid lahendusi. Ootame nii valitsuselt kui ka teistelt riiklikelt institutsioonidelt samme, mis aitaksid pidurdada kasvavat immigratsiooni ning soodustaksid tagasirännet ja kõrgtehnoloogilist innovatsiooni. Muuhulgas ootame valitsuselt avaldust Eesti lahkumise kohta immigratsioonile rohelist tuld näitavast ÜRO rändeleppest.
Eesti peab jääma eestlaste rahvuskoduks ega tohi muutuda sisserändajatest üle ujutatud geograafiliseks mõisteks!