Eesti erakondadest kasvatas läinud aasta jooksul enim oma liikmeskonda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mis sai juurde 135 liiget.
Kui eelmise aasta alguses oli riigikogu valimistel seitse mandaati kogunud EKRE-l 7604 liiget, siis aasta lõpuks suurenes liikmete arv 7739-ni. EKRE suur liikmete arv on eelkõige tingitud tõsiasjast, et tegu on Eestimaa Rahvaliidu õigusjärglasega ja suur osa liikmeskonnast on sealt üle võetud. Aasta jooksul liitus EKRE-ga 710 inimest ja lahkus 575 inimest.
Liikmeid sai mullu juurde ka valimistel kaheksa mandaadiga riigikokku pääsenud Vabaerakond, mille liikmeskond kasvas aasta jooksul 51 inimese võrra 642-lt 693-le. Vabaerakonnaga liitus mullu 96 ja erakonnast lahkus 45 inimest ning liikmete mediaanvanus on 53 eluaastat.
Kõige rohkem liikmeid kaotas läinud aastal Reformierakond, mille liikmete arv langes 275 võrra 12 877 inimeselt 12 602 inimesele. Reformierakonnaga liitujaid oli mullu 236 ja erakonnast lahkujaid 511. Valitsuskoalitsiooni juhterakonna liikmete mediaanvanus oli parlamendierakondade seas madalaim, ulatudes 37 eluaastani.
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeskond vähenes mullu 208 inimese võrra 9702-lt 9494-le. Erakonnaga liitus aasta jooksul 310 ja lahkus 518 inimest. Erakonna liikmete mediaanvanus oli 43 eluaastat.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmete arv vähenes mullu 108 inimese võrra 6203-lt 6095-le. Erakonnaga liitus 136 ja lahkus 244 inimest. SDE liikmete mediaanvanus oli aasta veidi kõrgem kui Vabaerakonnal ehk 54 eluaastat.
Eesti suurimaks erakonnaks oleva Keskerakonna liikmete arv langes mullu 104 inimese võrra 14 338-lt 14 234-le. Keskerakonnaga liitus läinud aastal 392 ja erakonnast lahkus 496 inimest. Keskerakonna liikmete mediaanvanus oli 56 eluaastat.
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul pole tendents, et erakondadest lahkujaid on rohkem kui tulijaid, väga hea. Ta viitas ka, et kui 2000. aastate algupoolel erakonnad oma liikmeskonda kasvatasid, siis nüüd hakkab plahvatuslik laienemisfaas läbi saama ja erakondadesse astumine pigem stabiliseerub.
See, et parlamendi uued tulijad EKRE ja Vabaerakond on nii-öelda plusspoolel, on Saartsi sõnul loogiline. “Tegemist on uute erakondadega ja kindlasti on need poliitikast huvitatud kodanikele mõnevõrra atraktiivsemad kui vanad parlamendierakonnad, kellel kõigil on mingil määral probleeme olnud nii sisemiselt kui ka mainega,” tõdes ta.
BNS
