Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon saatis presidendile Alar Karisele kirja, milles palub jätta välja kuulutamata Riigikogus usaldushääletusega vastu võetud riigieelarvet puudutavad valitsuse eelnõud.

 

Austatud Eesti Vabariigi President

Käesoleva aasta 20. juunil pöördusime Teie poole kirjaga, milles väljendasime muret Eesti Vabariigi parlamendi tasalülitamise pärast valitsuse poolt, kuna valitsus kasutas laiaulatuslikult usaldushääletusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes taunitakse usaldushääletusi kui parlamentaarse demokraatia põhimõtte rikkumist. Juhtisime tähelepanu asjaolule, et enne selle aasta kevadet, perioodil 1992–2023, oli usaldushääletusi kasutatud ainult üheteistkümnel korral, kusjuures neist viiel korral Kaja Kallase eelmiste valitsuste ajal. 2023. aasta kevadistungjärgul pani valitsus usaldushääletusele korraga kaheksa eelnõud. Sügisistungjärgul on olukord veelgi halvenenud. Riigikogu käesoleva nädala päevakorras on seitse eelnõud, mille on valitsus sidunud usaldusküsimusega, ja teist samapalju on veel tulekul.

Parlamentarism on võimu jagamise ja koostöö süsteem, kus kehtib võimude lahusus ning valitsusel on kohustus tegutseda esinduskogu poolt seatud raamides. Kahetsusega peame nentima, et eelnõude usaldusküsimusega sidumine ehk parlamentaarse protsessi rikkumine on muutunud Reformierakonna valitsuste ajal reegliks.

Valitsuse ja koalitsiooni esindajad on põhjendanud eelnõude usaldushääletusega sidumist ning opositsiooni eelnõude ja arupärimiste valikulist menetlemist opositsioonierakondade obstruktsiooniga. Kinnitame, et Riigikogu opositsioon on valitsuse eelnõudele obstruktsiooni tehes püsinud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Riigikogu kodu- ja töökorra piires. Oleme kasutanud seadustega lubatud mehhanisme, et survestada koalitsiooni ja valitsust otsima parlamentaarset kompromissi opositsioonierakondadega. Sisulisi läbirääkimisi opositsiooniga ei ole valitsuskoalitsioon algatanud, meiepoolsetele erinevatele ettepanekutele isegi ei vastata. Käesoleva Riigikogu koosseisu algusest on koalitsioon tagasi lükanud või seisma pannud kõik opositsiooni sisulised algatused ja eelnõud.
Oleme jõudnud olukorda, kus usaldushääletuste, arupärimiste ja opositsiooni eelnõude päevakorrast tõrjumisega on opositsioonilt, mis esindab väga suurt osa Eesti kodanikest, võetud seaduslikud vahendid parlamentaarse protsessi mõjutamiseks.

Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus parlamentarism Eestis on lakanud olemast ning Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord enam ei kehti. Sellega ainult süveneb Eesti Vabariigi kodanike võõrandumine oma riigist, mis on praeguses keerulises julgeolekuolukorras lubamatu. Parlamentarismi lakkamine tähendab ka meie riigi rahvusvahelise maine langust, millel on meie julgeolekule samuti ülimalt negatiivsed tagajärjed.

Rõhutame, et ka rahvusvahelises praktikas hinnatakse parlamentaarse protsessi rikkumist väga negatiivselt. Euroopa Nõukogu nõuandev komisjon ehk Veneetsia komisjon väljendas oma 2019. aasta 24. juuni sellekohases analüüsis skepsist idee suhtes, mis näeks ette otsese seadusandliku võimu andmist täitevvõimule. Analüüsis rõhutati, et sellised volitused peaksid olema oma ulatuselt ja kestuselt igal juhul piiratud ning neid võib kasutada ainult mõjuval põhjusel, näiteks erakorralise seisukorra puhul. (Parameters On The Relationship Between The Parliamentary Majority And The Opposition In A Democracy: A Checklist, Opinion No. 845/2016, 24 June 2019.)

Eestis täidab president olulist põhiseaduslikkuse järelevalve rolli nii valitsuse kui ka parlamendi üle. Lisaks sellele eeldatakse presidendilt päeva- ja parteipoliitikast kõrgemal seismist, eesmärgiga tugevdada meie riigi ühtsust, suveräänsust ja demokraatlikku riigikorda.

Teil, härra president Alar Karis, on võimalik seadusest ja ametist tulenevalt olukorda muuta ning põhiseaduslik parlamentaarne kord taastada. Kutsume Teid üles panema piiri valitsuskoalitsiooni omavolile ja jätma usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata. Ainult nii on võimalik panna valitsuskoalitsiooni austama seadusandlikke ja demokraatlikke raame, mille meie parlamentaarne süsteem igale võimukoalitsioonile seab. Ainult nii on võimalik suunata võimuliitu otsima poliitilisi kompromisse.

Alternatiiviks on erakorraliste valimiste väljakuulutamine, milleks on Teil õigus põhiseaduse § 78 alusel. Rõhutame, et erakorralised valimised on igati põhiseaduspärane viis poliitilise patiseisu lahendamiseks ning kuuluvad lääneliku demokraatliku poliitika juurde. Otsustamise andmine kõrgeima võimu kandjale on parim viis poliitilise ummikseisu lahendamiseks.

Juhime tähelepanu, et Norstati hiljutiste küsitluste järgi toetab praegust valitsuskoalitsiooni ainult kolmandik valijatest ning 55% Eesti Vabariigi kodanikest soovib erakorralisi valimisi. Erakorralised valimised aitaksid viia rahvaesindajate koosseisu parlamendis kooskõlla ühiskonna ootustega, mis omakorda tugevdaks meie demokraatiat ja vähendaks kodanike võõrandumist võimust.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama