Meie saadikud pärisid 30. septembri infotunnis Rõivaselt taas aru piiri ja selle kaitse kohta

Martin Helme esitas küsimuse Eesti piiri kaitsest: “Me kõik teame, et rändekriis on väga paljudes riikides sundinud seadusandjaid ja valitsusi vastu võtma otsuseid piiri valvamise tugevdamiseks ja piiriületajate täiendavateks kontrollideks. Eesti puhul on siiani räägitud sellest, et võtame vastu n-ö vabatahtlikult, kuid ei saa välistada seda, et mingil hetkel võib ka meil väljuda olukord kontrolli alt. Seetõttu on minu küsimus: kui suured ressursid on praegu Eestil, nii inimressursid kui rahalised ressursid, et mitte ainult paariks päevaks, vaid pikemaks ajaks taastada ajutine piirikontroll? Kui palju on Eestil praegu inimesi piirile panna, et lõunapiir mehitada? ” Täpsustavaid küsimusi esitasid ka Mart HelmeEKRE ja Heimar Lenk KE fraktsioonist

Peaminister Taavi Rõivas vastas, et see küsimusepüstitus on väga hüpoteetiline ja tema väide on, et me tegelikult ju ei soovi seda, et Euroopa Liidu riikide vahel oleks taas piirid ja et inimesed peaksid selleks, et ühest riigist teise liikuda, kasutama viisat. Kui tõesti peaks olema vajalik Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel piir taastada, siis sellise aktsiooni maksumus on ligi 100 miljonit eurot ja ajaliselt võtab see, kui seda täies mahus teha aega umbes 6 kuud. Rõivase sõnul pole aga Euroopa Liidul hetkel mingit plaani Schengeni viisarežiimi äramuutmiseks ja seega ka selleks, et mehitada meie Lõunapiiri: “Ei ole võimalik tõmmata ühemõttelisi paralleele näiteks Ungari välispiiri ja Eesti-Läti vahelise piiri osas. Kui me vaatame Euroopa kaarti, siis me saame aru, miks. Eesti on Kirde-Euroopas, põgenikevood tulevad lõuna poolt ja enne, kui me saame rääkida sellest, et keegi tuleb Eestisse, peavad nad läbima väga mitmeid riike. Samuti me teame väga hästi, et Eesti ei ole seni kogu selle aja jooksul jäänud nendele ristteedele. Nii et hakata spekuleerima selle üle, kui palju on meil praegu varuks Politsei- ja Piirivalveameti ametnikke, keda hakata kasutama selleks, et piirid taastada, on kohatu, sellepärast et me ei kavatse piire taastada Soome ja Läti vahele. Meil on üks selge piir, mida me väga tugevalt valvame, ja see on Schengeni välispiir, see on piir Eesti ja Venemaa vahel. Eesti ja Venemaa vahelisel piiril töötab ca 700 inimest ja järgmisel aastal me investeerime üle 20 miljoni euro, selleks et nendel ca 700 inimesel oleks kõige kaasaegsem võimalik töökeskkond ja et see piir tervikuna tõepoolest peaks.”

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama