Helsingi Akadeemiliste Põlissoomlaste (HAPSU) seltsi esimehe Nico Anton Saramo kutsel osales EKRE Soome osakond neljapäeval, 20.12.2018 mälestusüritusel, kus mälestati 100 aasta möödumist „Eesti Abistamise Peatoimkonna“ loomisest ja Eesti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlikke.
Mälestusüritusel rääkis Nico Anton Saramo 100 aastat tagasi toimunud sündmusest nii Soome kui ka Eesti kontekstis, tuues kuulajateni selle taustsüsteemi, milles oli Soome, kui otsustati aidata oma vennasrahvast eestlasi võitluses punaste ja bolševismiga, ja seda nii laiaulatuslikul määral.
20. detsembril 1918 asutati Soome parlamendi (Eduskunta) erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon “Eesti Abistamise Peatoimkond” (soome k „Viron Avustamisen Päätoimikunta“), mis tegeles aktiivselt Eesti abistamisega Vabadussõja perioodil 1918-1919.
Organisatsioon suutis värvata lahingtegevusteks ligi 3700 vabatahtlikku. Koos „Eesti Abistamise Peatoimkonna“ ja värbamispunktide personaliga osales aktiivses missioonis ligi 4000 inimest. Teadaolevalt oli ennast reservina märkinud ligikaudu 10 000 soomlast, kes pidid tulema Eestile appi, kui sündmused peaksid Eestis oluliselt halvemaks muutuma.
Soome vabatahtlikest moodustati kaks väeüksust, rootslasest Martin Ekströmi juhitav Soome Vabatahtlike Pataljon (soome keeles Suomalainen Vapaajoukko) ja eestlasest Hans Kalmi Põhja Poegade rügement (soome Pohjan Pojat). Riigi juhtkond nõudis väeüksustele ka ühist väepealikku, kelleks sai kindralleitnant Martin Wetzer. Martin Ekströmi juhitav Soome Vabatahtlike Pataljon sõdis Viru rindel (Põhja-, Kesk- ja Ida-Eesti) ja Hans Kalmi Põhja Poegade rügement lõunarindel.
Mälestusüritusel esindasid EKRE Soome osakonda Merliin Grauberg, Renee Riisenberg ja Valver Kõrgemäe. Tervitus- ja tänukõne pidas Merliin Grauberg. Samuti asetasime vabatahtlike ausamba jalamile (Vanha kirkopuisto, Helsingi) pärjad ja austasime hukkunud vabatahtlike soomlasi leinaseisakuga.
