Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on kujunemas ilus traditsioon korraldada advendiajal enda tegevust ning tõekspidamisi tutvustavaid üritusi, kohtuda rahvaga silmast-silma, vestelda. Eesmärgiks oleks jõuda sellelaadiliste üritusteni vähemalt igas maakonnakeskuses toimuvate ürituste alusel. Allakirjutanul on kogemusi ka eelmisest aastast, koos noortekogu “Sinine Äratus” liikmetega läbiviidud samalaadsest ettevõtmisest ning seega väikene võrdlusvõimalus.
Tuleb tõdeda, et inimestel oli varasemate õhkamiste asemel- põhimõtted on teil õiged, kuid sisse ei saa- asemel tulnud sära silmisse. Kiideti EKRE fraktsiooni tegusust Riigikogus ja rahva jaoks oluliste küsimuste hoidmist tulipunktis. Ka ei viskunud meiega rääkides keegi pikali hüsteeriliselt pagulasi kaitsma ning jutlustama kummalisi teooriaid, kuidas nad meie elamist “rikastavad”.
Kardetakse võõramaiste kampade teket väikelinnadesse, kes elatuvad röövimistest, vargustest ning narkoärist. Rahval on silmad avanenud ja siin tuleb tänada võrdselt peavoolumeediat ning konservatiive ja rahvusradikaale, kes on õigeaegselt kirjeldanud pagulaste rändlemisega seotud ohtusid. Peavoolumeedia poolt viimasel aastal edastatud pildid ja artiklid on olnud õõvastavad, kuid samas mõtlemapanevad. Peamiselt on olnud pagulasteks tõmmud, matsakad noorukid, kelle joaks kalašnikovgi ei ole olnud tundmatu kaaslane. Lapsi ja naisi aga ei olegi nendes kaadrites silma jäänud, eriti arvestades lõunariikide tavapärast lasterohkust.
Kuulsime ka majandusmuredest. Kurb oli lugu, kuidas Viljandis elav ja enda kolmele lapsele hea hariduse, kahele sh kõrghariduse andud proua plaanib Viljandis müüa oma maja ning elama asuda välismaale. Elu keerukus majandusasjade korraldamisel – vähkkasvajana paljunev bürokraatia, internetivormide täitmise sund igal pool, kus internetist on tehtud eesmärk, mitte abivahend – on tekitanud temas aga ka paljudes kaasmaalastes tunde, et lihtsam on ka 40-50ndates võõrsil otsast alustada, võõraste hulgas kohaneda ja õppida ära kasvõi uus keel. EKRE suhtes on inimestel ootused kõrged – rõhutati rahvuskeskse majanduspoliitika elluviimise vajadust ning reaalseid samme kohapeal, maakonnakeskustes, valdades.
Seekordses andvendikampaanias oli nii Paides kui Viljandis tegevad EKRE vanemad ja sõna otses mõttes kaalukamad liikmed. Esialgse lootuse püstida suur esitlustelk, pühkis Paidesse jõudnud meretuul mitu korda minema, kuid Andres Krass ja Arvo Himsi olid ladusad konservatiivse ajalehe “Vaba Sõna” jagajad ning tänu ka oma suurele tutvusringkonnale Paides ja Järvamaal head vestluse suunajad. Ka rõõmustas vestlejaid nende juurde kesktormaja jooksusammul jõudnud Rein Suurkask, kellel käes kommikauss EKRE kommidega. Kampaania sai mõttelise jätku 12.detsembril Viljandis, sest Viljandi- ja Järvamaa moodustavad ühtse piirkonna. Siin oli tõhusaks abiks meie noortekogu “Sinine Äratus” liige Melvin Ohtla.
Viisaka ja tegusa noore mehena võitis ta kindlasti nooremate ja vanemate daamide südameid ja vastas küsimustele ladusalt. Hea ja meeldiv tunne jäi nendest kampaaniatest. EKRE-l on veel teha, et ka järgmistel üritustel võiksime kogeda inimeste tähelepanu ja tunnustust. Õigesti kujundatud agendale peaksid lisanduma teod rahvuskeskse majanduspoliitika kujundamisel. Hea oleks ka maakondade kampaaniaüritustel näha meie fraktsiooni, eriti aga samast valimisringkonnast valitud Riigikogu liikmete kohalolu.
Soovin kõigile lõbusat jõulumeelolu ja aastavahetust ning rahvuskeskset mõtlemist Jõuluvana kingikoti täitmisel!
Aare Pällin
