Eesti riik on kinnisvaratehingutes Venemaaga käitunud Eesti huve ja julgeolekut kahjustavalt, ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas (EKRE), lisades, et julgeoleku huvides võiks soomlaste eeskujul kaaluda kinnisvara müügi keelustamist Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikele ja ettevõtetele.
„Enne okupatsiooni kuulus Nõukogude Liidu saatkonnale vaid üks Pika tänava hoone, kuid täna on Vene saatkonna käsutuses pea terve Pika ja Laia tänava vaheline kvartal,“ osutab Põlluaas.
„Majad anti venelastele tervikuna. Toonase välisministri Trivimi Velliste sõnul oli põhjuseks asjaolu, et need olid ENSV siseministeeriumi tegutsemise ajal juba omavahel ühendatud. Osadel majadel olid õigusjärgsed omanikud, kuid Venemaa keeldus neist välja kolimast. Selle asemel et okupatsiooniajal seintesse omavoliliselt tehtud uksed kinni müürida ja majad omanikele tagastada, ostis Eesti riik maksumaksja rahadega need enne venelastele andmist välja.“
Põlluaas märgib, et kuigi vaidlused kestsid muu kinnisvara suhtes, näiteks piirivalvekordon Viimsis, mida Venemaa endale nõudis, loobus Eesti samal ajal meie Moskva saatkonna omanduses olnud korteritest ja laohoonest. „Need anti tasuta üle Moskva linnale, ilma et neid kuidagi läbirääkimistel ära kasutada.“
2014. aastal sõlmiti välisministrite Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi vahel leping, mille alusel sai Eesti endale 99 aastaks rendile saatkonnahoone Moskvas, üldpinnaga 5254 m2, vastu anti Venemaale hoonestusõiguse alusel kordades rohkem. Pika/Hobusepea/Laia tänava saatkonnahoone ja terve rea teiste kinnisvaraobjektide üldpind kokku oli 26 180 m2.
Põlluaasa sõnul paneb imestama, kuidas ja miks lasti Venemaal sellised tingimused välja kaubelda.
„Venelaste taktika oli nõuda endale võimalikult palju kinnisvara ja argument oli alati üks: hooneid on vaja diplomaatide majutamiseks. Läbirääkimiste tulemusel said nad peaaegu kõik, mida soovisid. Mitte miski ei õigusta Eesti jaoks niivõrd kahjulikku kokkulepet.“
Põlluaas märgib, et tänaseks on Vene saatkond hankinud endale juurde terve hulga muud kinnisvara, kuid salapäraseim neist on Viimsi piirivalvekordon ja selle kasutamine.
„Tegemist ei ole pelga majutuskohaga, aktiivne tegevus käib seal ka päevasel ajal. Sellistes hoonetes on Eesti ametiasutustel juriidiliselt keeruline takistada riigivastast või luuretegevust, sest tegemist on diplomaatilise puutumatusega kaetud pindadega, kuigi tõenäoliselt just selleks antud kompleksi kasutataksegi. Huvitaval kombel on kompleksi vastas endale maja üürinud USA saatkonna töötaja. USA-s sulgesid hiljuti võimud peale jälgimist mitmeid selliseid venelaste omanduses olnud hoonekomplekse, mida kasutati USA-vastase luure- ja koordinatsioonikeskustena.“
Põlluaas tõdeb, et tähelepanu ei tule pöörata mitte üksnes Vene Föderatsiooni omanduses olevale kinnisvarale, vaid vene kodanike ja ettevõtete kinnisvarale laiemalt.
„Näiteks Soome kaitsepolitsei on pööranud tähelepanu sellele, et vene kodanikud ja firmad ostavad viimastel aastal üha rohkem kinnisvara strateegiliselt tähtsate objektide nagu sõjaväeobjektid, lennubaasid, sidekeskused ja elektrijaamad vahetus läheduses. Ostetud on ka endisi, tegevuse peatanud suvelaagreid, hotelle ja muid komplekse, mida on võimalik kasutada suurema hulga isikute majutamiseks. Olukord on piisavalt tõsine, et teemat on riikliku julgeoleku võtmes arutatud ka Soome parlamendis. Pole välistatud, et kolmandate riikide kodanikele keelatakse kinnisvara ostmine ära,“ ütles Põlluaas.
„See peaks mõtlema panema ka meid ning kahtlemata tuleb KAPO-l ja meie luureasutustel jälgida, kus ja mis eesmärgil teatud isikud ja vene juriidilises omanduses olevad firmad Eestis kinnisvara omandavad. Ka Eestis võiks soomlaste eeskujul kaaluda kinnisvara müügi keelustamist kolmandate riikide kodanikele ja ettevõtetele.“
