Seoses Eesti Vabariigi 100 juubeli lähenemisega on aktiviseerunud isikud ja nende esindatavad organisatsioonid, kes soovivad tähtpäeva puhul püstitada ausammast Konstantin Pätsile, kahtlemata teenekale, kuid väga vastuolulisele Eesti riigijuhile.
Ettepanek püstitada Riigikogu kõrvale riigikukutaja kuju, kes arreteeris fabritseeritud valesüüdistuste alusel oma poliitilised konkurendid, vabadussõjalased, kehtestas autoritaarse riigikorra, viis sisse tsensuuri, kuulutas rahva haigeks, kelle eest tuleb otsused ära teha, keelustas erakonnad ja saatis laiali Riigikogu, on pehmelt öeldes piinlik. Sama piinlik on, et ettepanekut toetab tänane Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Põhjus võib peituda ajaloos, sest üllitasid just toonase Nõukogude saatkonna püsikülalised, sotsid, Pätsi riigipööret sooritama ja toetasid teda Eestis kehtinud demokraatia lammutamisel. Ausamba püstitamine rehabiliteeriks Pätsi ja seeläbi ka sotse, kes muuseas esitasid esimese vabariigi ajal ligi kakskümmend korda ettepaneku tühistada EV põhiseaduse preambuli säte kaitsta ja säilitada eesti kultuuri ja rahvast.
Mööda ei saa minna ka Pätsi kahtlasest finantsmahhinatsioonidest Harju pangas, mille ta koos Laidoneriga põhja lasi ning mille materjalide avalikustamise kavatsus vabadussõjalaste poolt oli ilmselt üheks põhjuseks, miks Päts otsustas riigipöörde sooritada. Avalikustamine rikkunuks tema viimasedki võimalused poliitikuna, presidendikandidaadina (toona riigivanemana), oli ta juba niigi läbi kukkunud – vabadussõjalaste kandidaat, kindralmajor Andres Larka sai üksinda rohkem toetusallkirju kui kõik ülejäänud kandidaadid Päts, Laidoner ja sotsiaaldemokraat Rei mitme peale kokku. Ka enne seda toimunud kohalikel valimistel said vabadussõjalased üle Eesti ülivõimsa tulemuse. Viha ja võimuhimu pimestasid sedavõrd, et koos Laidoneriga korraldati 1934. aasta märtsis riigipööre ja haarati ebaseaduslikult võim. Enda kuriteo õigustamiseks võimendati sotside levitatud valesid vabadussõjalaste väidetava riigipöördekavatsuse kohta.
Ausamba eestkõneleja Trivimi Velliste väide, et hoolimata eelkirjeldatust, 1939. aasta sündmustest ja hääletust alistumisest, toetavad ajaloolased pea üksmeelselt Pätsile ausamba püstitamist, ei vasta tõele. Selle vastu on sõna võtnud väga paljud meie tuntud ajalooteadlased ja meenutanud, et just Päts oli see, kes täitis kuulekalt Moskva emissari Zdanovi korraldusi, lammutas enda dekreetidega Eesti riigi, viis läbi suurpuhastuse riigiametites ja kaitsejõududes, saatis laiali Kaitseliidu, kinnitas ametisse kommunistliku nukuvalitsuse ning kuulutas nii eesti rahvale kui maailmale, et toimuv ei ohusta meie suveräänsust, punaväed toodi sisse vaid sõpruse märgiks, meie julgeoleku tugevdamiseks jne. Päts tühistas kõik välispassid ja keelas kodanikel riigist lahkumise, mille tulemusena said okupandid arreteerida, küüditada ja hukata kümneid tuhandeid Eestile lojaalseid inimesi, kes muidu oleks enda ja oma pereliikmete elu suutnud ehk päästa.
ENSV ajal asus Kuberneri aias okupatsioonirežiimi poolt püstitatud riigikukutaja Johannes Lauristini monument. Püstitades sinna teise riigikukutaja, Konstantin Pätsi ausamba, peaksime Kuberneri aia ümber ristima Riigikukutajate aiaks, mis sellisel puhul sobiks märksa paremini. Selline küüniline asi ei sobiks aga kindlasti Riigikogu kõrvale, see ei sobiks kusagile ja selle piinliku tausta selgitamine, nii meie enda inimestele kui ülejäänud maailmale, oleks keeruline ülesanne.
Küll võiksime sinna püstitada aga ausamba Eesti Vabadusvõitlejale. See kujutaks endast tunnustust ja austusavaldust kõikidele, kes on langenud või võidelnud Eesti vabaduse eest läbi aegade – nii Vabadussõjas, Teises maailmasõjas, metsavendadena, okupatsiooniaegsete dissidentidena või teevad seda tulevikus. Täna ei ole paljudel meie iseseisvuse eest langenute omastel kohta, kus enda lähedasi mälestada, neile lillekimp ja küünal panna. Toompea, meie vabaduse kants ja kõrgeima riigivõimu asukoht, oleks just sellisele väärikale ausambale sobilik paik ja Eesti Vabariigi sajas juubel oleks kohane aeg selle püstitamiseks. Ma ei välistaks ka teiste heade alternatiivide kaalumist, kuid Pätsi ausammas on kõike muud kui hea mõte.
