Tänaseks päevaks on esile kerkinud Euroopa Liidu jaoks eksistentsiaalsed küsimused, mis määravad selle tuleviku. Ka suurimad optimistid on pidanud tunnistama, et euroalakriis on määranud ühtse rahaliidu hukule ja 86 miljardit eurot maksma minev 3 aastane abiperiood Kreekale on vaid agoonia pikendamine ja lõputu õuduse kestmine. Maisi ei saa külvata Rovaniemist Lissabonini. Ühtsete fiskaalpoliitika reeglite rakendamine niivõrd erinäolistele ja juba ajalooliselt ning kultuuriliselt erinevatele riikidele saab lõppeda vaid krahhiga
Selles tõigas peitubki karm reaalsus, et de facto me ei räägi Eesti Vabariigist kui sõltumatust ja suveräänsest rahvusriigist, mida me põhiseadusele tuginedes peame kaitsma. Seega on keegi rikkunud põhiseadust ning andnud suveräänsele riigile omaseid valdkondi otsustamiseks Euroopa Komisjonile. Põhiseaduse rikkumine on aga võrdeline riigireetmisega ja kuulub vastutusele võtmisele. Kuidas lahti mõtestada fakti, et Euroopa Komisjon saab ja kasutab õigust rakendada sunniviisilisi kvoote, nende täitmata jätmist aga karistab. Selles valguses on ka mõistetav Suurbritannia otsus korraldada referendum Euroopa Liitu kuuluvuse üle, sest see on iga suveräänse riigi õigus ja isegi kohustus, kui liitriigistumist tingivad otsused ületavad senise mandaadi.
Kui Euroopa Liit ei võta suunda tagasi riikide liidu poole ega hülga oma plaani liitriigist, on kindlasti tulemas veel teisigi riike, kes ei soovi selles varem või hiljem hukule määratud föderaalprojektis osaleda. Sellest johtuvalt toetan Konservatiivse Rahvaerakonna nimel senise suuna jätkumisel uue referendumi korraldamist, et täita põhiseaduslikku kohustust kaitsmaks Eesti suveräänsust ja sõltumatust.
Rohkem infot
Jaak Madison, EKRE fraktsiooni liige
mobiil 58 171349
