Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas rahandusminister Sven Sesterile arupärimise saamaks selgust, millistel kaalutlustel on Eesti keeldunud kehtestamast maksusoodustusi laevandusettevõtetele.
„Eesti on mereriik, kus ajalooliselt on suurt tähtsust omanud nii reisi- kui kaubalaevandus. Paraku on Eesti võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega ainus, kes ei paku maksusoodustusi ning selle tulemusena pole Eesti laevaregistris alates 2014. aasta veebruarist ühtegi kaubalaeva,“ osutab Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Jaak Madison.
Võrdluseks, 2003. aastal oli Eesti laevaregistris 38 kaubalaeva, Soome laevaregistris on praegu üle saja kaubalaeva.
Madison juhib tähelepanu, et riigipoolsed laevandustoetused on ühena vähestest koos põllumajandustoetustega Euroopa Liidus lubatud, kuid Eesti seda võimalust paraku ei kasuta. „Keskmine kaubalaev tooks riigieelarvesse aastas ligikaudu 25 000 eurot, mis tuleneks registritasudest ja sertifikaatide väljastamisest,“ ütles Madison.
Samuti on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koos käinud töögrupp, kelle mudelarvutused näitavad, et 20-aastase perspektiiviga suureneks riigi maksutulu 250 laeva pealt 245 miljonit eurot. 490 laeva Eesti registrisse registreerimisega oleks see summa aga 794 miljonit eurot.
„Riik peab oma maksupoliitika tõsiselt üle vaatama, kui tahab, et Eesti laevandusettevõtted oleksid maailmas konkurentsivõimelised,“ ütles Madison.