Viisavabaduse andmine Ukrainale võib küll olla suuremeelne žest riigi integreerimisel Läänega, ent võib halvimal juhul avada tagaukse Eesti venestamisele, ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni liige Jaak Madison.
„Praeguseks on saavutatud põhimõtteline kokkulepe EL-i parlamendi ja liikmesriikide vahel, et Gruusia ja Ukraina kodanikud saaksid viisavabalt Euroopas reisida juba lähikuudel. Pole kahtlust, et Eesti huvides on Ukrainat igakülgselt toetada, aga me ei tohi unustada, et riigis käib endiselt sõda ja lokkab korruptsioon,“ ütleb Madison.
„Ennatlik viisavabaduse andmine võib tähendada esiteks julgeolekuriski kogu Euroopale, sest võimalik põgenikelaine paneb rändekriisist räsitud Euroopa õlule veelgi suurema koorma. Peamine oht Eestile seisneb selles, et suur osa potentsiaalsetest põgenikest on Ukraina venelased, keda tõmbab omakeelne kogukond Balti riikides.“
Tulemuseks oleks Madisoni sõnul vene kogukonna ja vene keele positsiooni tugevnemine Eestis. „Tallinnas, kus eestlasi on praegu 55%, on lihtne muutuda vähemusrahvaks. Selliste arengute pärast oleks põhjust rõõmustada ainult Kremlil.“
Madison möönab, et Saksamaa ja Prantsusmaa nõudmisel on viisavabaduse tingimuseks võimalus see negatiivsete järelmõjude korral ajutiselt peatada. „Ent Eesti peaks seadma esikohale oma riigi huvid ning viisavabadust mitte veel heaks kiitma. Meie tuleviku seisukohast oleks viisavabadus Ukrainaga ohtlik eksperiment.“