Riigikogu kolmapäevases infotunnis 21.oktoobril vastasid saadikute küsimustele kaitseminister Hannes Hanso, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Mart Helme päris, miks eelisarendatakse Kaitseministeeriumi poolt mereväe miinitõrje võimekust, mis küll oluliselt ei parane (tegu on ju vaid miinijahtijatega, mis ei suuda isegi traalida läbipääsukoridore, vaid tegelevad üksikute miinidega), samas kui paljud teised kriitilised võimekused on välja arendamata ja raha oleks vaja paigutada näiteks rannakaitsesse.
Hanso vastas, et see on NATO partneritega kokku lepitud Kaitseväe pikajalises arengukavas 2013-2022 ning 30 miljoniline investeering ka kolme aasta jooksul tehakse ja sellega hoitakse antud laevu käigus. Arengukava on plaanis üle vaadata 2016. aasta lõpus ja: “kindlasti tuleb järgneva perioodi jooksul teha väga suuri otsuseid, mis puudutavad just nimelt tulejõudu, võib-olla keskmaa õhutõrjesüsteeme, võib-olla tankihankeid. See on otsustamise koht” Seni jätkatakse Hanso sõnul olemasoleva plaaniga.
Martin Helme tundis huvi pagulastele minevate summade kohta. “Eilsel eelarvearutelul saime lõpuks kätte konkreetsed numbrid järgmise aasta eelarves, kui palju on plaanitud kulutada immigrantide või pagulaste peale. Haridusministeeriumis 0,36 miljonit, Siseministeeriumis 2,6 miljonit ja Sotsiaalministeeriumis 0,26 miljonit, kokku 3,22 miljonit. Samas on kõrvale pandud 3,9 miljonit n-ö veel mitte konkreetse sildiga raha ehk siis teist sama palju või isegi veel rohkem. Kas me sellest võime teha järelduse, et praegu välja käidud number, mis järgmisel aastal Eestisse pagulasi tuuakse, tegelikult kahekordistub järgmise aasta jooksul või mida selle kõrvalepandud raha kohta arvama peaks?”
Jevgeni Ossinovski vastas, et Helme poolt välja toodud number 3,2 miljonit on selline number, mille kohta ta täpsemalt öelda ei oska.” Nendes aruteludes ja dokumentides, mis minule on esitatud, opereeritakse Vabariigi Valitsuse reservi summaga ja ma usun, et see 3,2 miljonit on tegelikult osa sellest, millest jutt käis. Aga nagu ma ütlesin, Eesti riik teeb pagulaste vastuvõtmisel täpselt nii palju, kui vaja on, selleks, et inimesed saaksid adekvaatselt Eestis oma elu sisse seatud, et integratsioonimeetmed töötaksid. Rõhutan veel kord üle: sõltumata sellest, kuidas need inimesed on Euroopasse jõudnud, räägime inimestest, kes on saanud Euroopas rahvusvahelise kaitse. Nii et nad on tunnistatud rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks seetõttu, et nad ei saa oma kodumaale tagasi pöörduda.”
Raivo Põldaru päris, kuidas on Eesti meditsiinisüsteem valmis lõunamaadest koos immigrantidega saabuvate eksootiliste nakkushaiguste tõrjeks.
Jevgeni Ossinovski : “Nakkushaiguste raviks on Eesti tervishoiusüsteemis kokku 157 nõuetele vastavat voodit, nende hõivatus on keskmiselt 65%, mis tähendab seda, et on piisav varu. Pädevuskeskusteks nendes teemades on meil Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum, kus ka ööpäevaringne valve on tagatud.Lisaks arvas minister, et hoolimata üldlevinud arusaamast, justkui tooksid pagulased oma päritoluriigist kaasa massiliselt tundmatuid ja ohtlikke nakkuhaigusi, ei ole see tegelikult üldiselt tõendust leidnud. Ka Maailma Terviseorganisatsioon hindab pagulaste rändega kaasnevate eksootiliste nakkushaiguste sissetoomise riski üsna madalaks. See ei ole nende hinnangul suurem kui tavapäraste reisijate puhul. Viimastel kuudel on Euroopasse saabunud kümneid tuhandeid pagulasi, küll aga ei ole seejuures kaasnenud erakordset nakkushaiguste sissetoomist.”
Arno Sild uuris reisirongiliikluse taastamise võimalusi Piusa-Võru-Valga liinil, sest see on kohalike Kagu-Eesti inimeste jaoks suure tähtsusega liin.
Kristen Michal vastas, et kuna Võru ja Valga maakonnas elanike arv on umbes 15% vähenenud ja bussiliikluses on täpselt samamoodi nõudlus vähenenud. “Kui meenutada, kuidas tollal seda rongi kasutati, siis reedeti kasutas statistika järgi rongi umbes sada inimest, muudel päevadel oli umbes 50 reisijat. Sellise mahu puhul, vähemalt meie eksperdid küll ütlevad, ei ole ette näha selle liini taastamist” Rahaliselt läheks see samuti maksma u. 25 miljonit kolme aasta jooksul
