Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitas 24. septembril arupärimise siseminister Pevkurile seoses valitsuse poolt võetud kohustustega rändekriisi lahendamisel. EKRE saadik Jaak Madison ütles, et teatavasti on poolteise kuu jooksul toimunud väga palju sündmusi lisaks, mis peaks veelgi kujundama ümber praegusi seisukohti nii valitsuses kui ka meie rahvusparlamendis. Peamini küsimus oli, miks tõusis sissevõetavate migrantide arv 150-lt 550-le, kuigi mandaati selleks polnud?
Hanno Pevkur rõhutas, et Eesti ei ole pooldanud alalisi kohustuslikke ümberpaigutamise mehhanisme. Eesti positsioon on juba algselt selline – viitan siinjuures valitsuse 9. juuni istungile, kus me kiitsime heaks seisukohad Euroopa Komisjoni teatisele Euroopa rände tegevuskavast –, et meie seisukoht on olnud, et prioriteet on vajaliku abi osutamine eelkõige kohapeal, st kriisikolletes, ning probleemide tekke põhjustega tegelemine eesmärgiga ära hoida Vahemere kriisi sarnaseid olukordi. Samas nentis siseminister, et pagulaste vastuvõtu numbrit suurendati teadlikult, vabatahtlikult ja solidaarsusest Euroopaga ning selle aluseks on konkreetselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 78. “Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia olid täiendavate pagulaste vastuvõtmise vastu. Teiste osas mingisugust täiendavat hääletust ei toimunud, kuna kvalifitseeritud häälteenamus selle vastuhääletuse küsimusega oli saavutatud. Loomulikult igal liikmesriigil on õigus ka Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid soovi korral vaidlustada ja kui keegi soovib seda vaidlustada, siis eks Euroopa Kohus langetab vastavas asjas ka oma otsuse.”
Edasiste arengute osas näitas siseminister üles oma teadmatust “Euroopa Liidu siseministrid kogunevad erakorraliselt reedel. Eks me siis näeme, millised meeleolud seal on. Ma kindlasti ei sooviks panna ühte patta rändeteemat ja üksikut terroriakti.”
Jaak Madison leidis, et teda hämmastab see, et ministrite tasandil minnakse kohtuma teiste kolleegidega selleks et jälgida meeleolusid, kuidas keegi arvab ja mida keegi teha tahab, mitte kaitsma omaenda seisukohti, väljakujundatud arvamust, mis on meile kõige parem. “See kõlab ju väga banaanivabariigi moodi. Millest me räägime? Teine asi, et meid hämmastab terroriakt. Mind küll ei hämmasta, see oli aja küsimus, millal pommid hakkavad lõhkema ja inimesi tapetakse. Kui Euroopasse tuleb erinevatel andmetel 800 000 kuni 1,5 miljonit immigranti ja kuu aega tagasi n-ö eksperdid arvasid, et on vähetõenäoline, et terroristid tulevad põgenike varjus, siis tänasel päeval on siiski leidnud kinnitust, et ikkagi on terroriste põgenike varjus saabunud. Need on faktid. Ärgem elagem illusioonis.”
Hanno Pevkur ütles, et kõigil on kindlasti õigus oma emotsioonidele ja oma arvamusele.” Mis puudutab reedest kohtumist, siis see on erakorraline kohtumine, kus tõesti arutatakse Pariisi terrorirünnakut, ja sinna ette kujundada seiskohti ei ole väga otstarbekas.”
