Kuigi riigikogu saal oli kohati suhteliselt hõre, võib Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt 19.novembril rahvasaadikute ette viidud olulise riikliku tähtsusega arutelu “Eesti suveräänsusest” siiski kordaläinuks ja viljakaks pidada, kuna juhtis nii paljude saadikute kui ka avalikkuse tähelepanu Eesti jaoks üliolulisele riigi ja rahvuse püsimajäämise küsimustele. Toimus neli peamist ettekannet.
Esimese ettekande tegi konservatiivide fraktsiooni esimees Martin Helme, kes peatus riikide suveräänsuse aspektidel nii ajalooliselt kui ka üldisemalt. Seejärel jõudis ta Eesti suveräniteedini: “Kas teile tundub, et Eesti rahvas on praegu tegelikult ka suverään, teostab oma suveräänset õigust kõigis, absoluutselt kõigis küsimustes oma tahet realiseerida või on praktika midagi hoopis muud? Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hetkel ei austa riigivõim rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust. Teisisõnu ütleb Riigikohus parlamendile ja valitsusele puust ette ja punaselt: 2003. aastal saadud volitus on ammendunud ja ei võimalda Eestil osaleda edasises süvenevas integratsioonis. Selleks on vaja uut mandaati.”
Teine ettekandja ajaloodoktor Jaak Valge keskendus oma ettekandes sellele, et kui Eesti loobub oma suveräänsusest, siis ootab teda ees nii majanduslik kui ka vaimne provintsistumine.” Kui poliitiline eliit ei järgi meie põhiseadust vaid kusagilt mujalt tulevad soovitusi, siis on see provintsistumine. Provintsistumist võikski pidada suveräänsuse kaotuse, aga võib-olla ka ühiskonna lagunemise esinemiseks faasiks. Provintsistumise ulatust ei saa kahtlemata mõõta metropoli suunduvate raudteede või lennuühenduste tihedusega. Provints on, nagu Maarja Vaino on tabavalt märkinud: “vaimne seisund, mitte geograafiline asend.” See avaldub siis, kui arvatakse, et ollakse milleski maha jäänud, ollakse maakas, tuntakse alaväärsust. Loomulikult ei saa provintsil olla omaette eesmärke, sest provintsile sõnastatakse ju eesmärgid mujalt – kas riiklikust metropolist või siis vaimse provintsistumise korral sealt, mida metropoliks peetakse. Tihti on selle vaimse metropoli nimi meie provintslase suus Euroopa. Aga sisult ei tähenda see provintslase Euroopa rikaste vaimu ja pluralistlikku demokraatlikku kultuuri, vaid tegelikult ühte rahvusluse vastast poliitilist suunda. Ja eriti halenaljakas on aga see, kui võimule tullakse loosungiga “Uhke Eesti üle”, aga võimul olles teatatakse, et oma Eesti rahva pärast on häbi.”
Kolmandaks esines SAPTK esimees ja TÜ lektor Varro Vooglaid. Tema arvates on Eesti suveräänsus eelkõige hoiakute küsimus. “Niisuguse tõdemuse taustal on tõsiselt muret tekitav, et Eesti poliitilise ja administratiivse eliidi seas võtab üha laiemalt maad iseseisvale riigile mittekohane vaimne hoiak. Nagu Veiko Vihuri nentis alles eelmisel nädalal, on 21. sajandil kujunenud Eesti üheks põhiprobleemiks ühiskondlik-poliitilise eliidi suutmatus uskuda, et Eesti võiks tõeliselt vaba ja iseseisva riigina püsima jääda ja hakkama saada.”
Henn Põlluaas keskendus oma ettekandes Eesti suveräänsuse teoreetilistele ja praktilistele väljunditele: “Riiklus toetub nii-öelda kolmele vaalale, milleks on territoorium, iseseisev seadusandlus ja rahvas. Teisisõnu, riik kujundab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva, territooriumi ja seadusandluse ühtsus, mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Kõigi nende kolme tunnuse eest seismine ja nende kaitsmine on riigivõimu kohustus. Üheski neist ei ole võimalik taganeda suveräänsust kaotamata. Oleme seda oma ajaloos juba kogenud.
Täna oleme sunnitud aga tõdema, et meie riigivõim teeb taganemisi kõigis eespool toodud kolmes aspektis. Ei hoolita riigi territoriaalsest terviklikkusest – piirileping –, rahva säilimisest – väljaränne ja demograafiline kriis – ega põhiseaduse ülimuslikkusest. Primaarsed on paraku Euroopa Liidu huvid ja õigusaktid.” Selline olukord ei ole Põlluaasa sõnul kuidagi suveräänse riigi tunnus ja nõuaks käitumise muutmist nii sisemiselt kui ka suhetes teiste riikide ja Euroopa Liiduga.
Riigikogu saadikuid said esitada küsimusi millele järgnesid läbirääkimised ja fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Reformierakonna saadikud ei pidanud Eesti suveräänsuse arutelu oluliseks ja osalesid vaid kahe saadikuga (Kross, Alender). Nemad ei osalenud ka läbirääkimistes. Sotsiaaldemokraadid olid tükati kohal, aga vahepeal jälle puudusid saalist. Nende põhiseisukoht oli, et Eesti suveräänsusega pole mingeid probleeme ning euroopalikud väärtused, mis tulevad Brüsselist on iga eesti inimese sügav ning sisemine vajadus ja veendumus.
IRL oli kohal, aga nende põhisõnavõtja Mart Nuti meelest Euroopa Liidu poolt ohtu ja probleeme Eesti iseseisvusele ei ole. Nuti arvates oli NSV Liit karm unitaarriik, aga Euroopa Liit vaba ja sõltumatute riikide liit. Nuti suhteliselt juriidiline sõnavõtt Euroopa födaraliseerumisega seotud ohtudele vajalikku tähelepanu ei pööranud.
Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Peeter Ernits nägi Eesti suveräänsuse riivet, eriti mis puudutab Euroopa Liidu seaduste võimutsemist Eesti õigusruumis, “Me peaksime siin ja just nimelt siin arutama selle üle, milline võiks olla Eesti suveräänsus Euroopa Liidu sees, kui kaugele me võiksime tsentraliseerimisega minna – seesama jutt föderatiivsusest ja konföderatiivsusest. Kui palju me peaksime või tohiksime usaldada Brüsselile ja kui palju jääks meie otsustada? Kui palju me peaksime nõustuma nende Brüsseli direktiividega, mida tuleb nagu Vändrast saelaudu ja mille aruteludel on sageli jutuks see, et ega suurt midagi teha ei ole, direktiiv on ees? Kui palju me saaksime siin teha ja kas see võimalus üldse on olemas olukorras, kus inimeste ja kapitali vaba liikumine on kesksed momendid? Milline peaks olema tegelikult selle miniparlamendi ehk ELAK-i roll? Kui palju peaksime nendel teemadel, mida arutab ELAK, tegelikult arutama ka siin suures saalis?”
