Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon ei toeta eelnõud, mis annab Riigikogu liikmetel õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse, sest see rikuks põhiseadusest tulenevat võimude lahususe põhimõtet.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul on vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu omavalitsustes, määrata nende juhtkondadesse enda esindajaid ja sekkuda kohaliku elu korraldamisse.
“On kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotside ja IRL-i koalitsioon püüab teadlikult rikkuda Eesti põhiseadust, et tugevdada võimuvertikaali Toompealt kohalikesse omavalitsustesse. On näha, et nende eesmärk on valijameeste kogude kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi,” märkis Põlluaas.
Põlluaas osutab, et nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt peaks volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust.
“Põhiseadus näeb ette võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte, mille eesmärk on vältida võimu liigset kontsentreerumist. Niinimetatud ametite ühildamatuse põhimõtte üheks eesmärgiks on tagada, et Riigikogu liige saaks keskenduda Riigikogu liikme ülesannete täitmisele. Kahel pingil istumine täiesti selgelt segab seda,” selgitas Põlluaas, lisades, et ka põhiseaduse kommenteeritud väljaanne peab Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaati ühildamatuks.
“Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad ka parlamendi liikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem keskvalitsuse huvidest kui kohalikest vajadustest. Riigikogu liige, kes tahab kursis olla kohaliku elu probleemidega, ei pea olema volikogu liige. Kursisoleku tagab järjepidev valijatega suhtlemine.”
Põlluaas juhib tähelepanu, et võimul oleva koalitsiooni katse suruda läbi kahe tooli eelnõud ei ole esmakordne. “2005. aastal jättis president Arnold Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata. Riigikohus kuulutas selle põhiseadusega vastuolus olevaks ning sama meelt oli ka toonane õiguskantsler. Seadus jäi vastu võtmata,” ütles Põlluaas.
“Kõik need asjaolud on tänasele valitsusele teada, aga ometi tullakse jälle samasisulise seaduseelnõuga välja. Säärane teadlik ja tahtlik põhiseaduse rikkumise katse tähendab ainult üht – valitsus lahutab ennast ise Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla.”
