Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hoiatab, et praeguse valitsuse juhtimisel on Eesti majandus määratud stagnatsiooni. Riigi majanduskav on sisuliselt lakanud, vindudes nulli piirimail.
Juhime tähelepanu, et 2019. aastal lõppeb käesolev eurotoetuste eelarveperiood ning järgmisel kümnendil on Eestile eraldatud toetuste hulk senisest oluliselt väiksem. Langus ühtib ajaga, mil tänasega võrreldes on meil pensionäre rohkem ja töökäsi vähem.
Reformierakondlik poliitika on erakordselt lühinägelik. Hiljutine Praxise uuring näitab, et valitsus on Eestile eraldatud euroraha lihtsalt ära kulutanud, arvestamata toetuste kasutegurit ja regionaalset arengut. Eurotoetused pole vähendanud regioonide arenguerisusi ning toetuste piirkondlikku mõju ei ole piisavalt eesmärgistatud ega planeeritud.
Eesti majandusest lõikavad kasu peamiselt välismaised korporatsioonid, kelle kohalemeelitamiseks on Eesti kaotanud kontrolli riigist väljaveetava kapitali ja tootmisettevõtete välismaalastele müümise üle. Väliskorporatsioonid sekkuvad ka Eesti sisepoliitikasse, nagu näitas selle nädala algul kommertskodade tehtud pöördumine sisuliselt nõudega vähendada eestluse domineerimist riigis.
Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et katastroofi vältimiseks vajab Eesti tulevikku vaatavat kompetentset valitsust ning rahvuskonservatiivset majanduspoliitikat.
Maailmapraktika on korduvalt tõestanud, et jõukuse, tööhõive, palkade ja elatustaseme kasvu toob väikeettevõtluse edendamine. Langetada tuleb tööjõumakse, mis pärsivad erasektori arengut. Selleks, et kasvaks palgad, peab tõusma tootlikkus. Tootlikkuse tõstmiseks on tarvis vähendada bürokraatiat ja muuta senist maksupoliitikat nii, et see soodustaks regionaalarengut.
Olulise meetmena peab Konservatiivne Rahvaerakond vajalikuks maksustada väljaveetavat kapitali, eelkõige pankade ja teiste rahvusvaheliste suurfirmade kasumit. Välisfirmad peavad õiglaselt maksu tasuma nii dividendituludelt kui ka teistel meetoditel riigist väljaviidavalt kasumilt.
Taoline maksumuutus ei tohi kahjustada kodumaist väikeettevõtjat, seega peab maksuvaba miinimum olema piisavalt kõrge, et keskmisel kodumaisel väikeettevõttel maksukohustust sisuliselt ei tekiks. Selline majanduspoliitiline samm võimaldaks vähendada neid makse, mis majandust ja inimeste jõukust pärsivad.
Eurotoetuste kaudu peab riik edendama ettevõtluse arengut maapiirkondades ning tagama jätkusuutliku elukeskkonna kogu Eestis. See looks stiimuli tagasirändeks ja motiveeriks inimesi oma tulevikku siduma väikekohtadega.
Waide motell, Tartumaa, 05.12.2015
