Lugupeetavad

Vanarahvas on teinud ühe väga terase tähelepaneku, mis on eriti päevakohane praegusel valimiste eelsel ajal – See tähelepanek kõlab järgmiselt – kunagi ei valetata nii palju kui pärast kalal käimist ja enne valimisi.

Mina isiklikult pean vajalikuks rääkida Teile tõtt. Olen kindlalt veendunud selles, et rahvas peab teadma tõde, teadma tõde nii võimust kui ka valimistest.

Võimuparteide osavad propagandistid keerutavad juttu sellest, milline on eelseisvate Riigikogu valimiste põhiküsimus, püüdes iga hinna eest varjata valimiste tegelikku põhiküsimust.

Ei tohi lasta ennast eksitada väidetest, nagu oleks valimiste põhiküsimus inimeste toimetulek või isegi Eesti riigi julgeolek.

Tõde on selles, et kõikidel valimistel on ainult üks ja ainus põhiküsimus – see on küsimus võimust. Kogu valimisvõitlus käib ja kõiki lubadusi jagatakse üksnes võimu säilitamise või võimule saamise nimel. Praegu alanud valimisvõitlus käib ühel eesmärgil – kes teostab rahva nimel Riigikogus võimu järgmised neli aastat?

Ja kui me oleme aru saanud sellest, et Riigikogu valimiste põhiküsimus on küsimus võimust, siis on vajalik meil kõigi meeles pidada Eesti Vabariigi Põhiseadust. Põhiseaduse § 56 ütleb otse ja selgelt – tsiteerin:

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu- esiteks Riigikogu valimisega, ja teiseks – rahvahääletusega.

Kui kõrgeim võim Eesti riigis on tõepoolest meie endi käes, siis tuleb nüüd – valimiste eel, meil – igaühel – iseendalt – küsida:

– Kas me selleks laulsime ennast 25 aastat tagasi taas vabaks, et lasta nüüd Eesti maapiirkonnad – külad, alevid ja väikelinnad – verest tühjaks joosta!Meil igaühel tuleb iseendalt küsida – Kas me selleks seisime 25 aastat tagasi ühiselt Balti ketis, et lasta nüüd Toompea torni meie püha sinimustvalge rahvuslipu asemele vikerkaarevärvi plagu üles tirida! Meil igaühel tuleb iseendalt küsida – kas me selleks taastasime Eesti riigi õigusliku järjepidevuse alusel, et lasta Eesti-Vene piirialad võssa kasvada, jätta korraldamata relvastatud piirikaitse,   unustada Tartu rahuleping kui EV sünnitunnistus ja leppida stalinlike piiridega, nõudmata Kremlilt tagasi isegi mitte EV iseseisvuse ühte sümbolit – president Pätsi ametiraha!

Ja lõpuks tuleb meil igaühel küsida iseendalt veel üks küsimus – kas Eesti riigi valitsemine peab jätkuma järgmise nelja aasta jooksul vanaviisi või on küpsenud aeg Toompea võimukoridore tuulutada?

Kui Põhiseaduse järgne kõrgeim võim on Eesti rahva käes, siis peame küsima veel mõned väga olulised küsimused:

Kas Toompeal rahva nimel valitsevad erakonnad on saanud rahvalt nõusoleku teha selline valimisseadus, millega pääsevad Riigikokku üleriigiliste nimekirjade alusel need, keda rahvas tegelikult otse valinud ei ole?

Kas Toompea valitsevad erakonnad on saanud rahvalt nõusoleku selleks, et oma võimu monopoliseerimiseks rahastada iseennast, oma parteiaparaati ja parteilist propagandat maksumaksjate kulul igal aastal miljonites eurodes.

Kas rahvas on lubanud teha Toompeal valitsevatel erakondadel oma võimu monopoliseerimiseks sellise valimisseaduse, mis näeb ette 5 protsendilise valimiskünnise.

Kas Toompeal valitsevad erakonnad on käitunud õiglaselt Riigikogu liikmete tasude ja hüvitiste suuruse üle otsustamisel?

Me mäletame kõik väga hästi, kuidas kaks aastat tagasi katkes rahva taluvus ja tõusis selline rahuolematus Riigikogu ja Valitsuse vastu, mis ähvardas üle keeda. Rohkem kui 18 000 inimest andis mõne päevaga oma allkirja Hartale, mis nõudis radikaalseid muutusi riigi juhtimisel ja Toompea võimuparteide monopoli ohjamist.

Sellele järgnenud Jääkeldri ja Rahvakogu arutelude tulemusena esitas Vabariigi President 2013. aasta kevadel Riigikogule 15 ettepanekut, millega nõuti valimissüsteemi muutmist valijate tahet arvestavaks. Riigipea palus Riigikogul võtta Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt.

Mis on Rahvakogu ettepanekutest kahe möödunud aasta jooksul saanud?

Praegused Toompea võimuerakonnad on lükanud valdava enamuse Rahvakogu algatusi sahtlisse tolmu koguma.

Eiratud on nõuet kaotada parteide üleriigilised nimekirjad ja lõpetada selle kaudu Riigikogusse pääsemine. Eiratud on nõuet lõpetada valimistel peibutuspartide kasutamine. Eiratud on nõuet keelata Riigikogu liikmete kuulumine ettevõtete nõukogudesse.

Riigikogu erakonnad on eiranud Rahvakogu nõuet langetada ebademokraatlik valimiskünnis praeguselt 5 %-lt 3-le %-le, samuti asendada kandidaatide kautsjon, mis praegu on 355 Eurot, toetusallkirjadega.

Riigikogu erakonnad on eiranud Rahvakogu nõuet lõpetada erakondade ületoitmine riigieelarvest ja maksumaksjate raha raiskamine poliitreklaamiks.

Seadustamata on jäetud Rahvakogu ettepanek, mis kohustaks Riigikogu arutama rahvaalgatust, kui selle poolt on antud 25 000 allkirja.

Lisaks tuleb märkida, et 40 % Rahvakogust toetas Presidendi otsevalimist – seda vaatamata tugevale vastupropagandale.

Rahvakogu ettepanekute ellu viimata jätmine näitab Toompea võimuparteide hoolimatust ja lugupidamatust rahva arvamuse vastu, näitab nende soovimatust muuta Eesti riigi juhtimine ausaks ja avatuks, näitab nende huvi säilitada oma monopoolne seisund ja senine rahva tahet mittearvestav kompensatsioonimandaatide süsteem, mis välistab Riigikogu liikmete vastutuse valijate ees.

Olen seisukohal, et uus Riigikogu ja Valitsus peavad Rahvakogu ettepanekud sahtlist välja võtma ja ellu viima. Rahva kõrgeima võimu kandajana on õigus seda nõuda.

Eesti kõige teravam probleem on kodumaalt lahkumine tasuvama töö otsingul.

Olen seisukohal, et eestlaste töökus väärib euroopalikku palka kodumaal. Igapäevase töö ja leiva otsingul Eestimaalt lahkunuid ei tohi mõnitada. Mida peavad inimese tegema, kui Eestis on valdav palgatase 3-4 korda alla EL keskmist ja väiksem kui mitmete riikide minimaalpalk. Samas aga paljude toidu ja tarbekaupade hinnad on kõrgemad kui mujal Euroopas.

Väljarännanud ei ole mugavuspagulased, vaid Toompeal on mugavusvalitsus, kes eputab rahulolevalt ja on sulgenud silmad selle ees, et rahvas lahkub kõigist maakondadest peale Harjumaa. Järgmise 5 aasta jooksul väheneb tööealiste arv Eestis 40 000 inimese võrra? Eestimaa on verest tühjaks jooksmas!

Nende kõige teravamate probleemide lahendamise nimel tuleb uuel Riigikogul ja Valitsusel olla sama töökas kui on eesti rahvas.

Maapiirkondadee elujõu taastamine

Eestimaa regionaalselt tasakaalus arendamiseks tuleb lõpetada ametkondlike huvide eelistamine kohaliku elu kahjuks. Elamisväärne elu peab olema tagatud kõigis Eestimaa eri paigus mitte sõnadega, vaid tegudega.

EKRE lähtub põhimõttest, et keskvalitsuse ripatsiks muudetud omavalitsustele tuleb anda tagasi sõltumatus ning vajalik tulubaas kohaliku elu küsimuste iseseisvaks otsustamiseks ja arengu tagamiseks.

Riiklike ja EL investeeringute kaasamise kaudu tuleb kasutusele võtta kõik vabad põllumaad (ca 150-200 tuh ha kasutamata maid) ja metsamaad ning kalakasvatuseks sobivad veekogud. Selle kaudu luuakse kõige rohkem töökohti ühiskonnas tervikuna – tööd saavad ka varustajad ja töötlejad ja kaupmehed jne.

Eesti on eestlaste rahvuskodu – Kodus ollakse peremees ja kaitstakse oma maad.

Oleme jõudnud niikaugele et Eesti Koduomanike Liit, millesse kuulub üle 60 000 liikme, on oma äsjasel Kongresil tunnistanud Eesti koduomanike vaenlaseks Vabariigi Valitsuse. Miks on praegune Valitsus ja neli aastat tagasi valitud Riigikogu kaotanud koduomanike usalduse?

Kõike minnalaskva liberaalse poliitika tuules on tänaseks välismaalastele maha müüdud 170000 ha Eestimaad, sealhulgas põllu- ja metsamaad.

Kas meie esiisad said Vabadussõja lahingutes näidatud vapruse ja võidu eest maad selleks, et Valitsus lubaks sellesama verega võidetud tasuta Venemaale loovutada ja välismaalastele maha müüa.

Kas tõesti tuleb tagasi see aeg, kus me peame tõdema, et Eestimaa ei kuulugi enam eestlastele, kas tõesti tuleb tagasi see aeg, kus me oleme muutunud sulasteks oma isade maal ja peame hakkama seda maad jällekord välja ostma.

Kes kaitseb Eestimaad?

EKRE nõuab Eesti põllu- ja metsamaade välismaalastele müügi lõpetamist.

Kõrvuti suurte asjadega ei tohi ära unustada inimeste igapäevamuresid, mille lahendamisega on pikka aega viivitatud ja mis eeldab üksnes kindlat poliitilist tahet:

Vajalik on lõpetada liigkasuvõtmine ja eluasemelaenude võlaorjus, mida ei ole teistes EL maades.

Vajalik on leida eluruumide üürinike ja omaniku õiguste tasakaal ja vastastikused garantiid.

Vajalik on tagada seaduste täitmine lahus elavate vanemate ja laste suhtlemise korraldamisel.

Riik peab leidma sobivad lahendused esmase ja hädavajaliku õigusabi kättesaadavuse tagamiseks kõigile elanikele.

Kooseluseaduseadusest

Rohkem kui 40 000 inimest protestis möödunud suvel oma allkirjaga kooseluseaduse vastu. Tuhanded inimesed tulid Toompeale, et avaldada oma toetust perekonna ja traditsioonide kaitseks ja nõudsi küsimuse rahvahääletusele panekut. Rahva arvamusest sõideti järjekordselt üle.

Kooseluseaduse näol on tegemist võõra kultuuri nähtusega, Eesti ühiskonna püsimise ja jätkusuutlikkuse alusväärtuste õõnestamisega ja traditsiooniliste pereväärtuste jalge alla tallamisega, mis läheb vastuollu rahva poolt 1992. aastal heaksiidetud põhiseaduse kõige olulisemate põhimõtetega.

Eelmiste valimistel neli aasta tagasi ei julgenud ükski partei küsida rahvalt mandaati sellise seaduse vastuvõtmiseks. Tegemist on praeguste Toompea võimuerakondade reeturliku käitumisega valijate suhtes.

Isiklikult toetan täielikult, Perekonna ja traditsioonide kaitseks loodud sihtasutuse tegevust EKRE nõuab kooseluseaduse küsimuses rahvahääletust. Rahva tahe on Riigikogule seaduseks.

Eestlastel ei ole vaja otsida oma narratiivi ei euroopast ega ameerikast ega Põhjalast.

Meie narratiiv on siinsamas Eestis – Eesti on eestlaste rahvuskodu, meil endil on õigus olla oma maal peremees ja otsustada Eestimaa saatuse üle.

Eestluse olemuse ja eesmärgi sõnastas juba poolteist sajandit tagasi väga täpselt eesti suurmees Jakob Hurt:

“Meie ei ole suured rahvaarvult – saagem siis suureks oma vaimult.”

Tarkus ja töökus on see, millega on eestlased suutnud ellu jääda ja läbi lüüa igas maailma nurgas. Nüüd on meil seda tarkust vaja näidata valimistel. Näidata oma tahet, et me ei ole leppinudT oompea erakondade diktaadiga ja võimu monopoliseerimisega endi kätte ega nende järjekordsete tühjade lubadustega.

Alles äsja kuulutas Eesti omanike Keskliidu Kongress, mis ühendab üle 60 000 koduomaniku – koduomanike vaenlaseks Vabariigi Valitsuse. Viimase aasta jooksul on streikinud õpetajad ja arstid, apteekrid ja raudteelased ja paljude teiste kutsealade töötajad. Eesti on tunnistatud maailmas kõrge tuberkuloosiriskiga piirkonnaks. HIV ja AIDS-i levikult oleme ammu kogu Euroopa punane latern, tagapool isegi Venemaast.

Lahendamata küsimused Eesti rahva ja riigi elus kuhjuvad!

Kas ikka edasi samas suunas?!

EKREe ei lepi Riigikogu praeguste võimuerakondade suhtumisega, et rahvas ei tohigi rohkem riigi asjadesse sekkuda – kui ainult üks kord nelja aasta jooksul parteide nimekirjade poolt hääletada. (Pange tähele – hääletada, mitte valida. Valikuõiguse on Toompea parteid enda kätte haaranud).

Rahval tuleb kõrgeim võim ise endale tagasi võtta. Rahval on põhiseaduslik õigus – esitada nüüd, enne uusi valimisi – oma selged nõudmised kõigile erakondadele ja anda oma hinnang möödunud neli aastat Toompeal võimul olnud erakondadele ja nende tegematajätmistele.

EKRE on veendunud, et Eesti vajab muutusi. Eesti rahvas väärib ausat ja õiglast riigijuhtimist.

Toopea vajab värsket õhku!

Toompea võimukoridorid vajavad tuulutamist!

Toompea võimukoridore tuleb tuulutada selleks, et lõpetada rahvale valetamine, tõe varjamine ja vassimine võimust kinnihoidmise nimel! Tuleb tuulutada selleks, et lõpetada ilusate, kuid sisutühjade lubaduste jagamine, mille täitmine unustatakse koheselt pärast valimis järgmiseks neljaks aastaks!Soovin kõigile valijatele – hoidke silmad lahti ja meeled erksad ning tehke õige valik oma südametunnistuse järgi!

Maido Pajo23.01.2015