Kui kultuuriministrina tegutseb isik, kes kiidab heaks eestivaenuliku propaganda ilmumise maksumaksja rahastatud väljaandes, siis peaks tema tegevuse vastu huvi tundma kapo, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
“Kui soovisime oma avalikus kirjas minister Indrek Saare hinnangut “Sirbi” otsusele avaldada Mikk Pärnitsa eestlust ründav artikkel, siis polnud meil illusiooni, et minister kultuurilehe avaldamispoliitika selgesõnaliselt hukka mõistab. Küll aga ei oodanud me ministrilt seisukohta, et riiklike väljaannete veergudel on nüüdsest vaba voli oma seisukohti propageerida ka Eesti vaenlastel,” ütles Helme. “Öine Vahtkond, Johan Bäckman, Leena Hietonen ja teised vihased eestivastased said ministrilt sisuliselt kutse hakata maksumaksja kulul rikastama meie ühiskondlikku debatti.”
Helme sõnul on Saare seisukoht järjekordseks näiteks sellest, kuidas riigis on hakatud revideerima 1990. aastatel enesestmõistetavaks peetud rahvuslikke põhimõtteid. “Minister Saar ei saanud Pärnitsa või “Sirbi” suhtes taunivat hoiakut võtta juba seepärast, et rahvusluse väljajuurimine ja eestlusevaba laulupidu on ju sisuliselt sotside viimaste aastate poliitiline programm. Tuletame meelde sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnu: rahvuslus on 19. sajandist pärit ohtlik düstoopia.”
Helme soovitab kultuuriministril olla aus ja mitte õigustada artikli ilmumist “Sirbis” sõnavabadusega. “Millegipärast ei kuulnud me Saart sõnavabaduse tähtsusest rääkimas, kui Õhtulehes ilmunud arvamusartikli pärast vallandati kooliõpetaja Priit Dieves. Kus oli minister Saar siis, kui homoseksuaalsuse vastu sõna võtnud Rakvere teatri koristaja Innele Õispuu oma töölt ära aeti? Loomulikult minister vaikis. Sõnavabadust on sotsidel vaja ainult rahvusluse ja eestluse õõnestamiseks,” ütles Helme.
Helme sõnul kaitseb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnavabadust ja teisi põhiseaduslikke punkte jõulisemalt kui üksi teine erakond Eestis. “Aga sõnavabaduse piirid, eriti riigi rahastatud meedias, lähevad sealt, kust algab rahvuslik julgeolek, mille lahutamatu osa on oma rahva psühholoogiline kaitse. On kuritegelik lasta avalikus ruumis Eesti vaenlastel meie oma raha eest laamendada. Laamendamist võimaldavad isikud on paratamatult kuriteo kaasosalised. Nende vastu peaks huvi tundma Kapo, kelle ülesanne on kaitsta põhiseadust, mis näeb ette Eesti rahvuse ja kultuuri kestmise läbi aegade.”
