Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon väljendab hämmingut seoses vabariigi presidendi ja Riigikohtu esimehe teravate reaktsioonidega fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõtule riigikogus tänavu 20. märtsil.
Süüdistades Martin Helmet ründes võimude lahususe põhimõtte vastu, jätavad nii president kui Riigikohtu esimees kahe silma vahele asjaolu, et Martin Helme sõnavõtt ja sellele eelnenud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine justiitsminister Urmas Reinsalule oli just nimelt kantud murest võimude lahususe põhimõtte rikkumise üle, leiab fraktsioon.
„Kohtunikud, kes arvavad, et Rootsi seadused on Eesti seadustest üle, kes arvavad, et nemad võivad seadusandja ehk riigikogu asemel ise seadusi tegema hakata, kes arvavad, et mitte kehtima hakanud kooseluseaduse rakendamine kohtus on igati korrektne, peavad teadma, et vähemalt mingi osa ühiskonnast nende veendumust ei jaga,“ ütles Mart Helme kommentaariks presidendi ja Riigikohtu esimehe reaktsioonidele.
„Tegelikult on skandaalne, et president ja Riigikohtu esimees taolist seaduseväänamist ja avalikkuse õiglustundel tallamist – aga tegelikult ka just Tallinna ringkonnakohtu kohtunike poolt õigusriigi kui niisuguse ja võimude lahususe põhimõtte kahtluse alla seadmist – rahvasaadiku kritiseerimisega õigustama ruttavad. Kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel mitte üksnes õigus, vaid koguni kohustus nad korrale kutsuda. Õigupoolest ootame ka presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks, mitte ei demoniseeriks probleemi tõstatanud rahvasaadikut.“
Mart Helme sõnul ei lepi fraktsioon katsetega rahvalt mandaadi saanud rahvasaadikuid häbimärgistamisega suukorvistada. „Me oleme endiselt veendunud, et antud kaasuse näol on tegemist pigem poliitilise tellimuse täitmise kui objektiivse ja Eesti seadustele tugineva kohtumõistmisega. Presidendi ja Riigikohtu esimehe valuline reaktsioon üksnes kinnitab meie sellekohast veendumust,“ ütles Helme.
“Mis puutub Riigikohtusse, siis on meil kahetsusväärselt meeles, et Riigikohus, mille esimees praegu nördinud poose võtab, ei tulnud oma tööga toime, kui oli vaja kaitsta Eesti huve ja meie põhiseadust Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arutelul Riigikohtus. Samuti on Riigikohus korduvalt keeldunud menetlusse võtmast kodanike ja mitmesuguste organisatsioonide avaldusi, milledes soovitakse seisukohavõttu küsimuses, kas 5,2 protsenti Eestist on endiselt okupeeritud ja kas praeguseks sõlmitud piirileping ikka vastab meie põhiseadusele.”
