Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme tervitab NATO sõjalise komitee otsust kiita heaks mitmerahvuseliste pataljonide saatmine Baltimaadesse ja Poola. Samas osutab Helme, et praegu on veel lahtine nende pataljonide roll võimaliku relvakonflikti puhkemisel.
NATO sõjalisse komiteesse kuuluvad kaitsevägede juhid jõudsid kokkuleppele edastada ministritele soovitused, et igas Balti riigis ja Poolas peaksid olema pataljoni suurused üksused Pataljoni suurune väegrupp koosneb umbes tuhandest sõdurist.
Helme juhib tähelepanu, et NATO 28 liikmesriigi valitsused ei ole pataljoni saatmist veel heaks kiitnud ning võib leiduda maid, kes ei ole sugugi entusiastlikud seda otsust toetama.
„Aga põhiküsimus on, missuguse mandaadiga see pataljon siia tuleb ja missuguse käsuliini järgi ta toimetab. Kui pataljonil ei ole konflikti puhkemisel mandaati meie kaitsejõudude koosseisus Eesti kaitseks välja astuda , siis on tegemist pabertiigriga. Kui pataljoni komandör ütleb, et tema ei allu kaitseväejuhataja Terrasele, vaid hoopis Bundeswehri või Pentagoni kindralitele, siis on tegu pabertiigriga. Käsuliini ja mandaadi küsimust ei ole praegu vähemalt ametlikult kusagil käsitletud,“ ütles Helme.
„Eesti peab tegema tööd selle nimel, et need NATO väed, kes meile tulevad, oleksid konflikti puhkemise korral automaatselt osa meie löögiüksustest ning alluksid Eesti väejuhatusele. Nii saaksid nad opereerida unisoonis meie kaitseväe brigaadidega.“
